Autor: Indrek Mäe • 15. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Konkurentsiga tuleb arvestada, aga seda ei tasu karta. Tuleb teha lihtsalt õigeid asju õigesti,“ ütles Puusepp Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Te kirjutate aruandes, et jätkuvalt on positiivset mõju avaldanud investeeringud, mis on võimaldanud kokku hoida halduskulusid ja töötajate töötunde. Mis investeeringuid te täpsemalt silmas peate?

Väga mitmesuguseid. Võib-olla kõige lihtsamini arusaadavad on näiteks investeeringud selveekspressidesse – iseteeninduspuldid –, me oleme oma müügipinda suurendanud, uusi poode avanud, aga töötajate arv ei ole sellega samas tempos kasvanud. Töötajate arv on jätkuvalt 4300 inimest.

Kas tehnoloogia areng tähendab ka seda, et ühel hetkel hakkate töötajate arvu vähendama?

Kui jääda samade mahtude juurde, siis kindlasti, aga meil on ikkagi plaanis kasvada. Seega ma ei usu, et me töötajate arvu lausa saame vähendada. Me saame suurendada efektiivsust, maksta nendele töötajatele, kes meie juures töötavad, järjest suuremat palka. Aga töötajate arvu vähenemist iseenesest ma ei prognoosi.

Konkurents tiheneb ja üha rohkem räägitakse sellest, et meil võib tulla turule uusi kette, näiteks Lidli on mainitud. Kas te konkurentsi kardate?

Konkurentsiga tuleb arvestada, aga seda ei tasu karta, tuleb teha lihtsalt õigeid asju õigesti. Ma arvan, et kõik turuosalised valmistuvad juba mõnda aega uue tulija Lidli turule tulekuks, meie sealhulgas, aga otseselt ei karda.

Mis te näete Tallinna Kaubamaja jaoks kõige suurema ohuna ja teistpidi, kõige suurema võimalusena?

Ohtudena – nii nagu kõigil teistelgi: kindlasti valmistab kõigile rõõmu maksta töötajatele rohkem palka, aga teistpidi kipub tööjõukulude kasv olema efektiivsusest suurem. See on Eestis kõigile peavalu. Me oleme sellega enda arvates päris hästi hakkama saanud. Näiteks eelmisel aastal oli meil tööjõukulu 1000 euro kohta ca 99 eurot, aasta varem 96 ja veel aasta varem 94. See kasv on olnud mõistlik ja me oleme tööjõuturu nõudmistele suutnud vastu panna oma muude tegevustega ja kasutada efektiivsust.

Võimalustest on kõige suurem kindlasti see, et meil on kõige suurem ja kvaliteetsem kliendibaas. Sisuliselt igal teisel eestlasel on taskus Partner-kaart. Meil on neid 680 000. Küsimus pole mitte ainult selles numbris, vaid ka selles andmekvaliteedis, mida me õpime klientide parimaks kõnetamiseks ja teenindamiseks kasutama. Seal on hästi suured võimalused peidus.

Intervjuud Raul Puusepaga saab kuulata Äripäeva raadio podcast'ide keskkonnast alates 27.53.