Autor: Tõnu Tramm • 3. juuli 2019

Venipak Drive kontseptsioon on Leedus töötanud juba mitu aastat ning arvestades Eesti aktiivset äpitaksode turgu, võiks siin Venipaki juhi Justas Šablinskase hinnangul olla arvestatav huvi ka samalaadse teenuse vastu pakivedude turul. Kui see tõeks osutub ja projekt Eestis edukalt käivitub, võetakse kurss Läti turu vallutamisele.

Järgneb logistikauudiste intervjuu Justas Šablinskasega

Kui kaua Venipak Drive on juba Leedus töötanud?

See kontseptsioon on olnud reaalset töös juba umbes 3–4 aastat, selle käivitamise ja elluviimisega oleme tegelenud aga umbes viis aastat.

Kuidas kullerid kauba kätte saavad?

Siin on mitmeid variante. Üks variant, et nad tulevad ise kaubale meie logistikakeskusesse järele. Teine võimalus on see kätte saada sobilikumast Venipaki lepingulisest pickup-point’ist. Kui aga vaja, saame kokku leppida kohtumiskoha, kus me kauba üle anname ja inimene viib selle siis omakorda edasi sihtkohta, mis ühtib tema sõidutrajektooriga.

Kuidas teada, kuhu kaup täpselt viia?

See kõik on kirjas meie rakenduses ehk aadress, saaja kontakt jne. See juhatab kulleri otse ukse ette. Ka allkirjastamine käib meie rakenduse kaudu. Sealt saab ka pidevalt jälgida, kui palju pakke on jooksval kuul kohale viidud ja kui palju sellega raha teenitud.

Kui kaugele olete selle käivitamisega Eestis jõudnud?

Eestis teeme me praegu veel ettevalmistusi. Uurime seadusandlikku poolt, kaardistame klientide vajadusi, eeskätt B2B ärimudeli võtmes, aga samuti äriklientide seas, kes saadavad näiteks õhtuti eraisikutele saadetisi. Suur töö on muidugi kogu süsteemi adapteerimine Eesti oludesse ja Eesti keelde. Alustame Tallinnas ja sealt vaatame edasi, kuidas asi arenema hakkab. Kindlasti ei ole eesmärk vaid Tallinnaga piirduda, vaid laieneda ka mujale Eestisse.

Andre Veskimeister, Omniva E-kaubanduse ja pakiäri valdkonna juht

E-kaubanduse kasvuga on saadetavate pakkide mahud aastatega mitmekordistunud. Samal ajal on kogu Euroopas terav tööjõupuudus just kullerite osas.

Need kaks asjaolu on tekitanud pakivedudes kaks olulist struktuurset muutust. Esiteks viimase miili automatiseerimine, mis väljendub eelkõige pakiautomaatide võrgustike kiires kasvus, kuna üks kuller suudab teenindada pakiautomaadi abil kümneid kordi suuremat mahtu kui pakkide kojuveoga.

Teiseks mitmesugune innovatsioon viimase miili transpordis. Selle suurim edulugu ehk on meie oma Starship, kes proovib seda ülesannet lahendada robotsõidukite abil. Aga kindlasti on selleks ka jagamismajanduse erinevad võimalused, kus töö tehakse mitte palgaliste töötajatega, vaid n-ö töö “ampsajatega”.

Ärimudel, kus eraisikud saavad ennast sarnaselt Uberile ja Boltile registreerida pakikulleriks, on kahtlemata huvitav ja perspektiivikas. See mudel pakub kindlasti leevendust põhikohaga kullerite puudusele ja võimaldab paremini reageerida ka hüppelisele nõudluse kasvule. Seepärast ootan põnevusega, et uued start-up’id selles vallas aitaksid kiiret kasvu paremini teenindada.

Allikas: Logistikauudised.ee