Autor: Meljo Musto • 28. juuni 2019

Loe intervjuud Omniva Eesti pakiäri juht Martin Lutsuga:

Millega pidite uut keskust planeerides kindlasti arvestama?

Uut logistikakeskust disainides oli üks peamiseid ülesandeid, et majasisene logistika oleks ühesuunaline, st ühest maja otsast tuleb kaup sisse ja teisest liigub välja. Auto saabub, pakid tõstetakse autolt maha ja jagatakse kolmeks - väikepakid pannakse kohe sorteerimisliinile, väga suured saadetised viiakse tõstukiga kohe õige sihtkoha lüüsi ette, käsisorteerimist vajavad saadetised viiakse käsisorteerimisalale. Pakkide sorteerimine toimub kogu päeva jooksul, aga kõige intensiivsem aeg on õhtul kella 21st kuni öösel kella 2ni.

Kuidas liigub Hiinast tulev kaup? Kui tihti ja kui suurtes kogustes neid saabub ja kuidas on korraldatud nende logistika?

Hiinast ja mujalt välisriikidest tulnud pakid jõuavad Rukki teele üldjuhul lennujaamast suurtes postikottides ja Post11 terminalist. Meie lennujaama töökoht teeb eeltöötluse ja suunab saadetised Rukki teele. Selliseid pakke saabub Rukki teele praktiliselt kogu päeva jooksul, vastavalt sisse tulnud lennukite graafikule. Rahvusvaheliste pakkide tollitoimingud tehakse samuti Rukki teel.

Kui palju te kokku päeva jooksul pakke töötlete?

Olenevalt päevast. Rukki teel töötleme umbes 35 000 – 40 000 saadetist päevas, ühes kuus umbes miljon pakki. Sellest veidi alla poole on rahvusvahelised saadetised, rahvusvahelistest saadetistest tulevad üle poolte omakorda Hiinast.

Nii sisemaised, kui rahvusvahelised pakid sorteeritakse samal liinil ja viiakse klientideni sama protsessi alusel. Kui saadetised on sorteeritud, siis viiakse need üle Eesti asuvatesse jaotuskeskustesse, kust toimub juba kohapealne logistika, kas viiakse pakk siis inimesele koju/tööle, pakiautomaati või postkontorisse.

Kui suur on uue keskuse pakitöötlemise ala ja kuidas see protsess täpsemalt toimub?

Logistikakeskuses on pakkide sorteerimiseks koos abiruumidega ca 13 000 m2. Üle 90% pakkidest sorteeritakse automatiseeritud sorteerimisliiniga. Tegemist on cross-belt sorteriga, mille kohta Eesti keeles head nimetus ei olegi. Cross-belt tähendab, et pakk liigub mööda sorteerimisliini spetsiaalsete konveierlindi peal ja õiges kohas liigutab see lint paki kogujasse. Selliseid kogujaid on liinil 400, iga koguja tähistab mingit sihtkohta, on see siis pakiautomaat, asula või ka konkreetsemalt kullerring. Võrdluseks, vanal pakisorteerimisliinil oli selliseid kogujaid kõigest 30.

Eestis on palju valjuhäälseid nördinud tellijaid, kes on Facebookis teinud koguni vastava fännilehe, kus osalised saavad kurta Omniva halva logistikateenuse üle. Kuidas selgitate selliste probleemide tekkepõhjuseid ja mis on tehtud selleks, et olustik paraneks?

Logistikakeskuse käivitamisel novembris ja detsembris oli tõesti selliseid probleeme rohkem ja oleme need nüüdseks parandanud. Saan kinnitada, et tänaseks on meie teenuste kvaliteet parem, kui kunagi varem. See on ehe näide uue logistikakeskuse võitudest, sest samal ajal on pakimahud pidevalt kasvanud.

Siiski - kõige suurem probleemide allikas on vale pakend ja/või aadresskaardi kadumine. Pakk ise ei kao tegelikult kuhugi, lihtsalt ilma aadresskaardita on raske selgeks teha paki omanikku ning sihtkohta. Oleme väga palju teinud selleks, et Eesti klientide pakendamise kultuuri parandada. Äsja oleme valmis saanud ka oma uue ja värske pakendamise juhendi, kus kõik soovitused ja nipid korrektseks pakendamiseks on arusaadavalt ära kirjeldatud.

Seega on paljudel puhkudel paki saatjad ise süüdi?

Tõsi. Arvestades kui palju pakke meie käest läbi liigub, siis neid probleeme tuleb aeg-ajalt ette. Pakiautomaatidega on tekkinud uus olukord, kus logistikafirmal pole võimalik paki üleandmisel kontrollida pakendi korrektsust.

Kas on õige väide, et eriti eraisikutest saatjad hoiavad paki saatmisel täidismaterjali või pakendi valikul raha kokku ja see on peamiseks põhjuseks, miks kaup tervena sihtkohta ei jõua?

Asi pole mitte niivõrd kokkuhoius, vaid pigem teadmatuses. Eks see on osalt ka kullerfirmade tegematajätmine klientide harimisel. Ehk paljud kliendid täna ei kujuta ette ega oska arvestada, mis teekonna pakk oma sihtkohta jõudmisel läbi peab tegema. Siin teemegi pidevat teavitustööd kõikvõimalikes kanalites, et ka Eesti inimeste pakendamiskultuur muutuks paremaks.

Kuuldavasti on uues logistikakeskuses suisa eraldi pakkide „hospidal“, kus pakkidele esmaabi antakse. Millega sealsed „pakitohtrid“ täpsemalt tegelevad?

Vastab tõele. Pakile antakse esmaabi juhul, kui näiteks aadresskaart on loetamatu või halvemal juhul on see koguni kaduma läinud. Samuti näiteks juhtumid, kus ebapiisava pakendi tõttu on oht saadetise sisu säilimisele. Sel juhul sekkub meie „hospidalitöötaja“, et siis pakk täiendavate andmetega või korraliku pakendamisega „terveks ravida“.

Millele olete saatjate harimisel kõige enam tähelepanu pööranud?

Aina enam pööramegi tähelepanu pakendamise olulisusele. Jagame infot kõikides Omniva infokanalites ning ka ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia vahendusel. Nüüd, uue pakendamise juhendi valmides, paneme sellele eriti palju rõhku.

Loe pikemalt Logistikauudistest.