Autor: Jaanus Vogelberg • 4. oktoober 2019

Kongressi avadebati sisse juhatanud Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil tõi välja kõnekad faktid. Majanduskriis põhjustas Euroopa Liidus 2008.-2009. aastast alates üldise ja märgatava käibemaksumäärade tõusu, et riigikassat täita. Perioodil 2007 juuli – 2019 juuli ehk 12 aastaga on Euroopa Liidus toiduhinnad kasvanud keskmiselt 30% ringis. Eestis on sama näitaja aga 60% ehk hinnatõus on olnud kaks korda kiirem. Samal ajal paistab Eesti silma eriti kõrge toiduainete käibemaksu ja erisuste puudumisega.

Kaubanduslik juurdehindlus on aga liidu andmetel 25 protsendiga madalamate seas – Saksamaal on see 45, Suurbritannias aga lausa 64 protsenti. Peili sõnul surub seda alla Eesti karm konkurentsiolukord. "Lätis on samad ketid, aga hinnakonkurents pole pooltki nii terav. Konkurentsiamet on väga rahul meie konkurentsiolukorraga, nad on pannud meile südamele, et võikski nii jääda," nentis Peil.

Võidaks rikkad või vaesed?

Ettekandele järgnenud debatis oli kõige resoluutsemalt eitavamal seisukohal võimaliku maksulangetuse suhtes endine rahandusminister Jürgen Ligi, kelle arutluskäigu järgi ei tohiks toiduainete käibemaksu alandada, kuna see soosiks rikkamaid. Nimelt kulutab jõukam osa elanikkonnast absoluutarvudes toidule tema sõnul kolm korda rohkem kui vaesemad.

Ligile oponeeris Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse liige Raul Puusepp, kelle sõnul moodustavad kulutused toidukorvile rikkamate inimeste kõikidest väljaminekutest siiski suhtarvudes väiksema osa kui vaesemate puhul. "Mina ei usu, et rikkad hakkaks rohkem kalamarja sööma," märkis Puusepp.

Loe pikemalt Äripäevast.