Autor: Kristi Kool • 11. oktoober 2019

Saate külalisteks olid Cityconile kuuluvate Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht Linda Eichler ja Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff.

Üha enam tuleb välja mõelda, kuidas inimesi keskusesse meelitada, et peale ostmise oleks tal seal ka lõbus. Samal ajal investeerivad keskused iga teatava aja tagant hoone energiasäästu ning tehnoloogiasse.

Linda Eichler kinnitab, et Cityconi teiste riikide keskustel on oma äpp, mida saab alla laadida. „Näiteks Soomes Iso Omenas töötab see koos tasulise parkimisega. Inimene annab loomulikult nõusoleku, et me võime tema andmeid kasutada ja ta registreerib äpis oma autonumbri. Keskusesse sõites läheb tõkkepuu üles ja kliendi sisenemine registreeritakse. Äpi kaudu teame veel, kas ta on kliendiklubi liige, millised kauplused talle meeldivad, millised teenuseid ta kasutab. Rakendusega on võimalik inimest keskuses ka positsioneerida, äraeksimise vältimiseks.“ Eestis käib tema sõnul praegu nuputamine, kuidas seda siinsetes oludes kasutada. „Meil lihtsalt on tasuta parkimine, peab mõtlema, kuidas registreerida sisenemine,“ selgitas Eichler.

Kliendiloendurid on tema sõnul Eesti keskustes-kauplustes tavaline nähtus. „Siit järgmine samm on see, et kaubanduskeskuse ukse või mõne sealse kaupluse ukse juures on näotuvastus, mis saab aru, kes sisenes keskusesse. Ja seda mujal maailmas kasutatakse, küllap mingil hetkel jõuab ka meile.“ Ehkki see võib Eestis esiotsa võõristust tekitada, siis paljudes Põhjamaa riikides on taolised tuvastajad juba töös. Ning inimesed ei kurda, sest turvakaalutlustel on tegemist väärtusliku abinõuga.

Mesilased katusele

Kaubanduskeskused käivad ajaga kaasas, et muuta hooneid kaasaegsemateks ning ka energiasäästlikumateks. „Kristiines on näiteks kõik valgustus asendatud leedlampidega, kust tuleb korralik energiasääst Praegu arutame, kas katusele on võimalik paigutada päikesepaneele. Näiteks Iso Omena keskuses Espoos on kogu katus kaetud päikesepaneelidega ja keskuse eskalaatorid ja liftid sõidavad taastuvenergiaga. Katusel on aga mesitarud,“ rääkis Eichler lisades, et mesilasi plaanitakse pidama hakata ka Rocca al Mare keskuse katusel. Ning sinnagi soovib Citycon paigaldada päikesepaneelid, kõik sõltub aga hoone kandevõimekusest. „Sellega tegelevad praegu meie projektibürood. Keskkonnasääst on meie jaoks väga oluline,“ kinnitas kahe kaubanduskeskuse juht.

Tarbijakäitumist ja- kultuuri oskavad Eichleri sõnul kontrollida praegusel ajal päris hästi juba kliendid ise, sest vastavat informatsiooni leidub palju. „Statistika näitab, et inimene käib keskuses vähem, aga ostab rohkem. Juba siit tekib sääst – inimene ei sõida kuu jooksul 20 korda kauplusesse, vaid 5 korda. Tarbijakäitumine on muutumas. Meie omalt poolt püüame anda keskkonnasäästu panuse säästlikuma hoone ja üürnike valikuga.“

Milline on tuleviku kaubandus?

Kui 90ndatel soovis klient eelkõige asju, siis nüüd on olulised elamused. Sellega peavad kaasa minema ka tootjad ja edasimüüjad. Linda Eichleri sõnul on Nike rajanud üle maailma keskustesse show ruumid, kus klient saab disainida ja tellida täpselt omanäolised ketsid, mis kohapeal valmis tehakse. „Seda ma ei arva, et internetimüük füüsilise kaubanduse välja sööb. Pigem tuleb asju koos vaadata. Tänapäeva inimene on rahutu, et kui ta tahab midagi saada, siis ta tahab seda kohe ja kauplused peavad end nende soovide järgi kohandama.“

Teine saatekülaline, Uus Maa Kinnisvarabüroo partner Mika Sucksdorff usub, et kaubanduse, nagu tegelikult kogu tuleviku näo kujundavad praegused lapsed. „Huvitav on vaadata, kuidas lapsed käituvad. Tänaval ei vaata nad ümbrust, nad on silmadega telefonis. Me peame mõtlema, milline on nende ostukäitumine tulevikus, 10 aasta pärast, 20 aasta pärast,“ ütles kinnisvaraekspert. Ka tema on seda meelt, et vähemalt mõneks ajaks füüsiline kaubandus jääb. „On teatud asju, mida sa tahad katsuda ja selga proovida. Võib-olla on kunagi e-kaubandus nii hästi üles ehitatud, et halvasti istuvaid riideesemeid saab kiirelt ja probleemideta vahetada,“ arvas Sucksdorff.

Üks muutus, mida tema ise kaubanduskeskustelt ootab on kõrgema taseme restoraniteenus. „Mida vanemaks ma saan, seda rohkem naudin head restorani. Ma kujutan ette, et tulevikus liiguvad ka restoranid kaubanduskeskustesse. Et pole ole ainult kiirtoit ja teatud kettide söögikohad, vaid saame nautida tõelist gurmeetoitu ja Michelini täride taset.“

Kas üks keskus mahub veel?

Mika Sucksdorffi hinnangul on Tallinnas praegu veel üks piirkond, mille arenedes võiks sinna tulla ka uus suur kaubanduskeskus. Kui ma vaatan tallinna linna, siis kindlasti mingi keskus võiks veel teenindada koplis. Vaatame, kuidas arenevad kopli liinid, kalamaja suund, ma arvan, et sinna võiks veel ühe teha. Miks mitte.“

Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht Linda Eichler nõustus, et kunagi ehk tõesti kui kõik selles linnapiirkonnas kavandatud kinnisvaraarendused kord valmis ja inimestega asustatud. „Aga praegu hetkel on head asukohad ära võetud meie ei näe, et rohkem uus keskusi järgmise 5-10 aasta perspektiivis mahuks. Ka meie ise ei taha keskustega tohutult laiaks kasvada, pakume parem kvaliteeti ehk positiivset ja selget ostukogemust.

Kuula saadet "Kinnisvaratund"