Autor: Kristina Jerjomina • 21. november 2019

Justiitsministeerium plaanib muudatusi kahe Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmiseks Eesti õigusesse, mis puudutavad tarbijate müügilepinguid ja digisisu üleandmise ning digiteenuste osutamise lepinguid. Direktiivide mõju ulatub kõigi ettevõtjateni, kes müüvad tarbijatele kaupu, digitaalset sisu või osutavad digitaalseid teenuseid.

Üle võetakse kaupade direktiiv, mis reguleerib tarbijale vallasasjade müümist. Lisaks tavapärastele asjadele (nt mööbel, riided jne) reguleerib ka digielementidega kaupade müüki. Need on kaubad, mis sisaldavad digisisu või -teenust või on sellega ühendatud nii, et ilma selleta ei saaks kaupa otstarbekalt kasutada. Näiteks nutitelefonid, mängukonsoolid, nutikellad jm.

Teise direktiivina võetakse üle digitaalse sisu direktiiv, mis reguleerib tarbijale näiteks muusikafailide, tarkvara, digitaalsete mängude ja äpide müüki ning failide jagamise ja hoiustamise teenuste ning sotsiaalmeediateenuste osutamist.

Saame teha valikuid

Justiitsministeerium on kaardistanud liikmesriikidele jäetud peamised valikukohad ning toonud välja peamised küsimused, mis vajavad lahendamist. Näiteks võimaldab digitaalse sisu direktiiv mõjutada seda, kui pikk peaks olema ettevõtja vastutuse tähtaeg digitaalse sisu või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse korral. Vastutuse ja aegumistähtaja puhul on aga oluline, et seda liiga kitsalt ei reguleeritaks, vaid et regulatsioon arvestaks praktikas sõlmitavate lepingute erisustega.

Muu hulgas peab arvestama näiteks lepingutega, mille sisuks on pidev digitaalse sisu üleandmine või digitaalse teenuse osutamine (näiteks Netflix, Spotify, Dropbox jms). Nende lepingute puhul võib olla keerukam määratleda nõude aegumise algust, kuna konkreetse sisu või teenuse üleandmise asemel võimaldatakse sisu või teenuse pidevat kasutamist.

Kaupade direktiivi järgi saame mõjutada samuti ettevõtja vastutuse tähtaega kaupade mittevastavuse korral ning lisada erandeid kasutatud asjade eest vastutamisel. Praegu vastutab ettevõtja kauba mittevastavuse eest, mis oli olemas selle üleandmise ajal ja mis ilmneb kahe aasta jooksul pärast kauba üleandmist. Riigisiseselt tuleb otsustada, kas pikendada seda tähtaega või mitte. Samas mida pikem aeg, seda keerukam võib olla tõendada, kas kaubal olev viga tulenes tarbija või ettevõtja tegevusest, mis omakorda võib muuta vaidluste lahendamist keerukamaks.

Valikuvõimalusi on jäetud ligi tosinas küsimuses. Ettevõtjatel on võimalik oma arvamust avaldada, vastates lühikesele veebiküsitlusele kaubandus-tööstuskoja kodulehel.