Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millised on eestlaste hoiakud seoses jätkusuutliku eluviisi ja tarbimisega?
Rahvusvaheline uuringufirma Ipsos viis Orkla Grupi tellimusel läbi uuringu Põhja- ja Baltimaades, kokku seitsmes riigis, et selgitada välja inimeste hoiakud seoses jätkusuutliku eluviisi ja tarbimisega.
Uuringust tuli välja, et selles osalenud seitsme riigi inimestest läheb globaalne soojenemine kõige enam korda rootslastele ja soomlastele ning kõige vähem eestlastele. Kliimaemissioonide kui murekoha küsimuses eristusid Põhjamaade ja Baltikumi vastused drastiliselt. Kui kõigis põhjala riikides märkis vähemalt 30 protsenti küsitletutest kliimaemissioone kolme kriitilisema keskkonnaalase teema seas, siis kõigis Balti riikides jäi vastav protsent kümne piiresse. Ka selles küsimuses olid eestlased suurimad skeptikud, vaid 8 protsenti vastanutest leidis, et emissioonid on väga oluline keskkonnaprobleem. Muuhulgas selgus uuringust, et Eestis on kõige rohkem neid inimesi, kes ei usu, et maailm seisab silmitsi kliimakriisiga (31 protsenti Eesti vastanutest).
Eesti inimestele lähevad globaalsetest küsimustest märksa enam korda teemad, mis on kodu lähedal ja käegakatsutavamad: prügimajandus, metsa mahavõtmine, tarbekauba ülepakendamine. Paljud vastanutest peavad oluliseks ka eluslooduse kaitset, tuleviku toiduallikaid ja joogivee kaitset.
Põnevad faktid, mis uuringust selgusid:
- 49% eestlastest söövad eelmisest toidukorrast järele jäänud toitu
- 19% eestlastest ostavad keskkonnasõbralikke majapidamis vahendeid
- 45% eestlastest sorteerivad oma jäätmeid
- 8% eestlastest söövad kliima huvides vähem liha
- 70% eestlastele läheb korda, milline ettevõte valmistab neid tooteid, mida ta ostab
- 31% eestlastest ei arva, et maailm seisab silmitsi kliimakriisiga
- 21% eestlastest ei ole valmis tegema igapäevaelus rohkem kliimasõbralikke valikuid
- 8% eestlastest väldib plastpakendites tooteid
- 5% eestlastest ostavad sertifitseeritud mahetooteid
- 49% eestlastest pole mingit soovi süüa rohkem taimset toitu
- 85% eestlastest ütles, et nende toidupood peegeldab tema menüüd
„Tellisime selle uuringu esmakordselt ja välja tuli nii ootuspäraseid kui väga üllatavaid tulemusi,“ ütles Orkla Eesti juht Kaido Kaare. „Ühelt poolt on üllatav, et me kliimasoojenemisele ja emissioonidele siin Eestis nii vähe tähtsust omistame, aga teisalt teeb heameelt, et eestlased juba mõtlevad üleliigsetele pakenditele ja tahavad, et jäätmemajandus oleks paremini korraldatud,“ võttis Kaare uuringu kokku. „Noorem põlvkond juba ootab, et neil oleks rohkem jätkusuutlikke valikuid ning ettevõtjatel on aeg neid senisest rohkem pakkuda.“
Mida saab kohe ära teha, et meie põlvkonnast jääks keskkonnale maha väiksem jalajälg?
Maailmakoristuse eestvedaja Anneli Ohvril
Kõik sõltub meie endi igapäevastest valikutest ja väikestest sammudest. Kui me ei mõtleks, millist salatit me liha kõrvale valime, vaid milline loomne lisand võiks olla taimetoidu kõrval, oleks see märkimisväärne mõtteviisi muutus
Keskkonnaministeeriumi kliimapoliitika nõunik Katre Kets
Öine valgusreostus on suur. Sel ajal kui inimesed peaksid magama, on linn valge – igal pool tuled põlevad, valgusreklaamid vilguvad. Kui kustutame osagi neist ära, säästame palju energiat.
Toiduteadlane Rain Kuldjärv
Jätkusuutlikkuse huvides võiks olla omnivooril rohkem maitsvaid taimseid valikuid. Inimesed söövad liiga palju liha, sest nad leiavad, et taimsed alternatiivid pole piisavalt maitsvad.
Orkla Eesti juht Kaido Kaare
Toidutööstus peab vähendama pakendimaterjali hulka ja leidma lahendusi keskkonnasõbralikumate pakkematerjalide kasutuselevõtuks. Samuti on oluline pakkuda tarbijale tervislikumaid valikuid, vähendada toidus suhkru ja soola hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
