Allan Rajavee • 17 märts 2020

Töötukassa lubab hüvitada viiruspuhangus tööta jäänud inimeste sissetuleku

Keskpäevaks oli töötukassa, tööandjate ja ametiühingute koosolekul kokku lepitud, et töötukassa on valmis katma viiruse tõttu tööta jäänud, kuid mitte koondatud töötajate töötasu, mis oleks võrdne haiguslehe ajal makstava summaga ehk 70% ulatuses tavapärasest töötasust.

Sotsiaalminister Tanel Kiik toonitas, et inimesed võivad jääda rahulikuks, sest riik ei jäta ühtegi raskustesse sattunud ettevõtet ega inimest üksi.   Foto: Andras Kralla

Täna kogunesid töötukassa, tööandjate ja ametiühingute esindajad e-koosolekule, et välja töötada šokimeetmed ehk lahendused, kuidas tagada töötajate töökohad ja leevendada tööandjate kulusid.

Abimeetmete tehniline pool oli keskpäeval veel lahtine, mistõttu jätkab töötukassa nõukogu eesotsas sotsiaalminister Tanel Kiigega tööandjate ja ametiühingute keskliitude esindajatega täna õhtul lahenduste otsimist. „Tavaliselt võtab selliste otsuste tegemine kuid, aga meie proovime need otsused langetada päevadega,“ kinnitas Kiik.

Üldiselt on töötukassa sõnum jäänud samaks – kui vähegi võimalik, siis mitte koondada töötajaid, sest koondamiste laine tekitaks hüppeliselt suure ja ebamõistliku kulu riigile. Selle asemel on nii sotsiaalminister Tanel Kiik kui ka rahandusminister Martin Helme palunud vähendada töötajate palka järgmiseks kolmeks kuuks lubatud miinimumini ja loota, et tegemist on ajutise kriisiga.

Töötajate üleviimine miinimumpalgale võimaldaks tööandjal töötukassale esitada taotlus hüvitada palgamaksmise kulud, mida tööandja teeb perioodil, kui tal tulusid ei ole. Samas pole riigi soov viia märkimisväärne osa tööealisest elanikkonnast miinimumpalgale, kuna see mõjutaks oluliselt ostujõudu.

Seetõttu on töötukassa nõustunud hüvitama töötasud mahus, mis oleksid võrdsed haiguslehe ajal makstava summaga. „Kui koostöös tööandjatega saame tasuda rohkem kui 70 protsenti töötasust, siis oleks see hea, kuid me arvame, et haiguslehega sarnane piirmäär on piisav,“ ütles Kiik.

„Kui tööandjatel on võimalik pakkuda lisatööd või lisasissetulekut ilma konkreetse tööülesandeta, siis oleks see kõik boonus,“ kordas sotsiaalminister, kes lisas, et eriolukorra abimeetmeid kavandatakse hetkel järgmiseks kolmeks kuuks, kuid seda perioodi on võimalik vajaduse korral pikendada.

Tegemist on alles esmaste plaanidega, mis jõuavad neljapäeval toimuvale valitsuse istungile arutlemisele, kuid abimeetmed peaksid laias laastus saama kinnituse selle nädala jooksul. „Peamine sõnum inimestele on jääda rahulikuks, riik ei kavatse jätta ühtegi inimest ega ettevõtet üksinda ja kindlasti leiame lahenduse haige-, töötukassa, majandus- ja rahanduspoliitiliste meetmetega,“ ütles Kiik.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700