Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nielsen: Ostubuum jõudis Eestisse alles pärast koroonaviiruse levikut riigis
Rahvusvaheline turu-uuringute ettevõte Nielsen hindas ostjate käitumist esimese niinimetatud koroonaviiruse poolt ergutatud ostulaine ajal, mis käis kauplustest läbi aasta 9. nädalal (24. veebruar–1. märts) ja 10. nädalal (2.–8. märts).
Nielsen Baltimaade juhataja Ilona Lepp sõnul on, võrreldes keskmiste mahtudega veebruaris, Eesti elanike ostud veebruari viimasel nädalal isegi 2% võrra vähenenud, samal ajal kui Lätis need kasvasid 1% ja Leedus 8% võrra.
Kuid juba märtsi esimesel nädalal kasvas ostude maht Eestis rekordiliselt, kokku 15% võrra. Samal ajal oli Lätis fikseeritud 7% kasv ning varem sisseoste teinud Leedu elanikud suurendasid ostude mahtu 1% võrra.
"Vastupidiselt Läti ja Leedu elanikele, kes reageerisid palju kiiremini ja efektiivsemalt võimalikule koroonaviiruse ohule, ei kiirustanud Eesti elanikud kauplustesse isegi 27. veebruaril, pärast riigi esimesest nakatumisest teatamist. Kuid 6. märtsil pärast teabe kinnitamist selle kohta, et haigestumiste arv kasvab, edestasid Eesti elanikud ostumahu järgi teisi Balti riike," sõnas Lepp.
Koroonaviirus muutis prioriteete
Jõudes Euroopasse, hakkas koroonaviirus järk-järgult muutma Eesti ostjate prioriteete. Veebruari lõpus vähendas kõige rohkem üldmüüke vähenev nõudlus vähem oluliste kaupade järele, s.t. kantseleikauba, riiete ja jalanõude ning elektriseadme järele, kuid kasvas huvi autokaupade, tervishoiutoodete ja pikaajaliselt säilivate toiduainete vastu.
"Veebruari viimasel nädalal kasvas nõudlus pikaajaliselt säilivate toiduainete järele üsna tagasihoidlikult. Nõudlus taigna ja küpsetusosade järele suurenes 1,7 korda, lihatoodete ja jahu järele 1,5 korda. Eesti tarbijad ostsid 1,4 korda rohkem konserveeritud suppe ja 1,3 korda rohkem riisi ja teraviljakultuure. Võrdluseks – samal ajal kasvasid Lätis ainult lihatoodete müügid 2,3 korda, Leedus isegi 4,5 korda," ütles Lepp.
Sisuliselt muutus olukord märtsi esimesel nädalal, kui riiulitelt hakati pühkima majapidamis-, nahahoolduskaupu, kulinaariatooteid ning suupisteid.
"Müügikategooriate analüüsimisel selgub, et Eesti elanikud pöörasid kõige rohkem tähelepanu mitte toiduainetele, vaid oma kodule ja selle hooldusele. Nagu igal aastal, on hooajalisuse tõttu isegi 6,5 korda kasvanud taimekasvatuse müügid ning 3 korda tööriistade ja aiatarvete müügid. Teiste kategooriate kasv oli vastuseks koroonaviiruse levikule riigis," konstateeris Lepp.
Märtsi alguses kasvasid 1,9 korda kangapehmendajate müügid, 1,7 korda seebi müügid, 1,4 korda riide-, nõudepesu, nahahoolduse vahendite, köögirätikute, WC-paberi müügid. Peale selle on ostetud 1,3 korda rohkem kodupuhastamise vahendeid.
Koroonaviiruse haigestunute arvu kasvuga muretsesid Eesti tarbijad pikaajaliselt säilivaid toiduaineid. Märtsi algusest alates kasvasid taigna ja selle koostisainete ning koogi- ja küpsisesegude müügid 1,5 korda. 1,4 korda kasvasid pikaajaliselt säilivate lihatoodete müügid, seejärel täiendati riisitoodete ja põllukultuuride varusid – neid osteti 1,3 korda rohkem.
Hetkel kuum
Eesti tarbijad ei oodanud halba
Nielsen'i poolt 9.-11. märtsil interneti teel küsitletud Eesti elanikud olid üsna mõõdukalt häälestunud ja ei ennustanud pessimistlikku stsenaariumi.
Küsitluse käigus arvasid 15% vastajatest, et koroonaviiruse COVID-19 levik riigis on kiire või eriti kiire. Palju suurem osa – koguni 35% elanikest – pidasid ohtu väheoluliseks ning 46% – keskmiseks.
"Nädal enne seda rääkisid kaks kolmandikku vastajatest, et on ainult natuke mures koroonaviiruse tõttu. Kuid isolatsiooni alguse, riigi sulgemise ja füüsiliste isikute liikumiste piiranguga pole kahtlust, et nüüd oleks elanike meeleolu vähem optimistlik," rääkis Nielsen'i juhataja Balti riikides.
Koguni 71% Eesti elanikest kontrollivad vähemalt kord või mitu korda päevas koroonaviiruse uudiseid, põhiliseks infoallikaks on endiselt televiisor, mida vaatab 64% küsitletust. 56% loevad kohalikke lehti internetis.
"Oma pere, sõprade või töökaaslaste poolt edastatavaid teateid usaldavad koguni 45% vastajatest – see on kõige suurem osa Balti riikides," konstateeris ta.
Nielsen on rahvusvaheline ettevõte, mis tegeleb lahendustega tegevuse hindamise valdkonnas ja uurib ostjate käitumist rohkem kui 100 riigis üle maailma.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
