Autor: Harles Mägi • 17. aprill 2020

Pooltel Eesti kaubanduskeskuste rentnikel puudub e-pood

Maailma veebimüügi kasvunumbreid vaadates on suund ainult üles, veebipoodide tükk müügipirukas kasvab keskmiselt 20-30% aastas. Kui tänases olukorras on tegevuste veebi kolimine muutunud massiliseks, siis alles hiljuti see nii polnud.
Foto: Liis Treimann

Oleme viimased viis aastat vaadelnud Eesti kaubanduskeskuste poodide esindatust e-kauplustena. Võrdlesime 10 suurema kaubanduskeskuse kaupluste ja nende e-poodide hulka viis aastat tagasi ja nüüd (veebruar 2020). Erinevate (lugesime iga kauplust vaid ühe korra) päris kaupluste arv jäi peaaegu samaks (2015. aastal 498 ja 2020. aastal 486). Viis aastat tagasi oli veebipood 40 protsendil, ja tänaseks on see tõusnud 54 protsendini ehk siis veebipood puudub endiselt umbes pooltel.

E-kaubanduse algusaegadel peeti teatud valdkondi online müügiks sobimatuteks, sinna kuulusid nii proovimist vajavad kaubad kui ka näiteks toidukaup. 2015. aastani ei olnud Eestis ühelgi toidukaupluste ketil e-tellimise võimalust, Selver tegi esimesi pilootprojekte kuid üldiselt peeti veebis toidukaupade müüki riskantseks äriks, millel on kõrged logistikakulud. Täna on veebimüük kõigil suurematel toidukauplustekettidel ja praeguses kriisis tänatakse õnne, et õigel ajal e-kanalisse investeeriti.

Paljudel kauplustel polnud viis aastat tagasi isegi veebilehte infoga, ja kaubamärgi otsing suunas maaletooja lehele või ülemaailmsele üldisele veebilehele, kus mõnel juhul ei näita Eestit isegi müügiriikide hulgas. Kahjuks ei ole olukord palju paranenud, siiani puudub elementaarne veebileht 55-l kauplusel (2015. aastal 71).

Miks jäetakse raha ja kliendid veebist võtmata?

Miks siis loobuvad kaupmehed vabatahtlikult lisamüügist ja veebis nähtav olemisest? Mõningatel juhtudel on põhjuseks maaletooja lepingu tingimused, mis keelavad vastava kaubamärgi kohalikus e-poes müümise. Teised on otsustanud, et neile piisab kui kaup on müügis nn. veebikaubamajades nagu Kaubamaja või Hansapost. Mõned toovad põhjuseks hirmud, et online müügikanali loomine ja pidamine on kallis ja puudub vastav kompetents.

Omaette kategooria moodustavad nn. pudukauplejad, kes müüvad tundmatut päritolu tooteid “kiiresti ja soodsalt” ärimudeliga ja kellel puudub pikaajaline strateegia. Siiani oli ka neid, kes põhimõtteliselt ei usu veebis müügi edusse aga need skeptikud veenis ilmselt ümber praegune pandeemia olukord, kus kaubanduskeskustes müük kukkus päevaga nulli.

Allikas: Eesti E-kaubanduse Liit

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757