Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuhu liiguvad Eesti päritolu kaubad
Seoses eriolukorraga kutsuvad paljud Eesti ettevõtted tarbima kodumaist kaupa ja toetama siinset ettevõtlust. Lähikuudel selgub, kas ja kui palju mõjutab kriisisituatsioon meie omatoodete eksporti. Millised on peamised kaubad, mida välismaale müüakse ja millised riigid veel maailmas eelistavad eestimaist? Küsimustele otsib vastuseid Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura.
Kaupade eksport Eestist on viimastel aastatel olnud samal tasemel, jäädes 1,4 miljardi euro piiridesse. Tähele tasub panna, et ekspordis sisaldub nii kodumaise toodangu väljavedu kui ka siia sisse toodud kaupade taasväljavedu ehk reeksport. Eelmisel aastal vähenes Eesti päritolu kaupade väljavedu 1% võrra, moodustades 71% kogu ekspordist, kuid reeksport suurenes 3%. Kui võrdleme selle aasta jaanuari ja veebruari andmeid eelmise aastaga, siis kodumaiste kaupade osatähtsus vähenes mõlemas kuus ja moodustas kogu kaupade ekspordist jaanuaris 72% ja veebruaris 69%.
Milliseid kaupu eksporditakse
Vaadates, millistes kaubagruppides oli eelmisel aastal kõige suurem Eesti toodete ekspordi osakaal, siis rohkem kui 90% oli see puidu ja puittoodete hulgas (sh paberipuit, saelauad, puidugraanulid), mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbli ja palkmajade) ning loomsete ja taimsete rasvade (sh rapsiõli) kaubagrupis.
Möödunud aastal oli väga hea teraviljasaak, mille tulemusel teravilja eksport suurenes üle 105 miljoni euro, mis oli ka oluliseks toeks ekspordi languse pidurdamisel. Reeksport aga kasvas oluliselt transpordivahendite kaubagrupis.
Kõige suurem kodumaise toodangu väljaveo vähenemine toimus põlevkivikütteõli ja elektrienergia ning kommunikatsiooniseadmete osas. Energeetikat mõjutas enim süsihappegaasi hinna kasv, mis muutis meie põlevkivist toodetud elektrihinna konkurentsivõimetuks. Jätkuvalt viidi tootmist ka soodsama majanduskliimaga piirkondadesse, kus tootmine on odavam.
Riikidest jõudis eelmisel aastal Eestist pärit kaupu kõige rohkem Soome, Rootsi ja Ameerika Ühendriikidesse. Kõige rohkem vähenes aga Eesti toodete eksport Lätti ja Rootsi. Lätti müüdi vähem Eestis toodetud elektrienergiat ja Rootsi kommunikatsiooniseadmeid.
Eesti väliskaubandus erinevate maailmajagudega
Möödunud aastal jäi statistikaameti andmetel Eesti päritolu toodete ekspordist Euroopasse 82%, järgnesid 9% Ameerika ja 7% Aasia. Enim vähenes eksport Aasiasse ja Aafrikasse, samas eksport Euroopasse kasvas 137 miljonit eurot ja Ameerikasse 58 miljonit eurot. Aasiasse ja Aafrikasse vähenes kõige rohkem kütuste müük, mis aga samas suurenes Euroopasse. Samuti müüdi Euroopasse enim kala ja kalatooteid ning piima ja piimatooteid. Ameerikasse eksporditi peamiselt kütuseid ja müügiautomaate.
Kui jätta korraks eksport kõrvale ja vaadata Eestisse toodavate kaupade päritolu, siis 68% impordist tuleb Euroopast, järgnevad 14% Aasia ja 3% Ameerika. Kõige enam on import kasvanud Aasiast ja Ameerikast (Põhja-Ameerikast). Aasiast aitas impordi kasvu suurendada ka meie tööstustoodangu eelnev väljaviimine just selle kontinendi riikidesse, sest seal on odavam tööjõud.
Jaotus majanduse põhikategooriate järgi
Kui jaotada kaubad tarbe-, kapitali- ja vahetarbekaupadeks, siis Eesti kaubavahetuses on kõige suurem osatähtsus (üle 50%) vahetarbekaupadel. See tähendab, et meie tööstuse jaoks tuuakse sisse toodete osad, millest valmistatakse järgmine kauba etapp. Tegemist ei ole veel lõpptootega, vaid vaheproduktiga, mille tootmisprotsess jätkub järgmises riigis. Vahetarbekaupade eksport ja ka import on pidevalt kasvanud alates 2016. aastast, kuid 2019. aastal toimus vähenemine, kus eksport langes 3% ja import 4%.
Hetkel kuum
Kapitalikaupade puhul, mida kasutatakse teiste kaupade tootmiseks (nt masinad ja seadmed), jäi eelmisel aastal nii ekspordi kui ka impordi osatähtsus kogu kaubavahetusest alla 20%.
Tarbekaupade puhul aga moodustas ekspordi osatähtsus 18% ja impordi oma 23%. Tarbekaupade impordi suurem osatähtsus peegeldab ühiskonna suurt tarbimist ja nende kaupade sissevedu on alates 2015. aastast olnud jätkuvalt kasvutrendis ning nelja aastaga suurenenud 1,2 korda.
Kuigi praegu on veel vara hinnata eriolukorrast tulenevat majanduse seisu, siis lähitulevikus saame kindlasti rohkem aimu, kas ühiskonna tarbimisharjumused muutuvad ning kui palju praegused olud mõjutavad kodumaise kauba eksporti. Selge on see, et omatoodete tarbimine meie majandusele kahjuks ei tule.
Allikas: Statistikablogi.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Müüki ei kasvata käsk, vaid seda toetav organisatsioonikultuur!
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
