• 30.04.20, 10:21

Eriolukord on jätnud tugeva jälje Eesti elanike ostukäitumisele

Eriolukorra tingimustes on drastiliselt kukkunud nii ostudeks tehtavate kaardimaksete kui sularahatehingute arv kui kulutatud summad: aastataguse ajaga võrreldes on keskpanga andmetel kaardimaksete käive langenud 28% ja sularahatehingute käive 27%.
Keskmine ost on kasvanud 19 euroni
  • Keskmine ost on kasvanud 19 euroni Foto: Raul Mee
Eriolukorras tehakse Eestis keskmiselt 10,6 miljoni euro eest kaardimakseid, mis on 28% võrra vähem kui aasta tagasi, mil kaardiga maksti päevas 14,7 miljoni euro eest.
Eesti elanikud teevad eriolukorras keskmiselt 557 000 kaardimakset päevas ehk 37% vähem võrreldes aasta varasemaga, mil päevas tehti keskmiselt 883 000 kaardimakset. Samas tehakse korraga suuremaid oste: keskmine kaardimakse, mis on viimase aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne vahemikus 16-17 eurot, on kasvanud 19 euroni.
Kui aprilli esimestel päevadel tehti kaardimakseid silmatorkavalt tagasihoidlikult, siis viimasel nädalal on maksete arv hakanud taas pisut tõusma. Seda võib osaliselt seletada asjaoluga, et paljudel inimestel on palgapäev viiendal kuupäeval või pärast seda ja ka pensione makstakse alates sellest kuupäevast.
Eriti drastiliselt on vähenenud välismaalaste kaartidega Eestis tehtud ostud. Eriolukorras, kui turistid enam Eestisse ei pääse, on väljaspool Eestit välja antud kaartidega tehtud ostude arv kukkunud rekordiliselt madalale: aprillis tehti 12 000 ostu päevas ehk neljandiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta aprilliga.
Tulemas veebuseminar: Tarbimine kriisis ja pärast kriisi. Mida ootavad kliendid ja kuidas neid tagasi võita?
Millal: 13.05 kell 11.00 - 12.30
Lektor: majandusteadlane, juhtimiskonsultant ja koolitaja Dr. Ivar Soone (Ph.D.)
Rohkem infot ja registreeru SIIN.
Sularahatehingud pangaautomaadis
Sularahaautomaatidest võtavad Eesti elanikud ja ettevõtted eriolukorras sularaha välja keskmiselt 52 000 korda päevas, kokku 8 miljoni euro eest. Aasta varem tehti päevas 90 000 tehingut kogusummas 11 miljonit eurot. Tehingute arv on tavaolukorraga võrreldes vähenenud 42%, käive umbes veerandi võrra. See on ka igati mõistetav, sest eriolukorras liiguvad inimesed vähem ringi ning paljud poed, restoranid ja muud kohad on suletud. Lisaks on sularahatehingute arvu langusele aidanud kaasa kaupluste ja riigi soovitus maksta pigem (viipe)kaardiga.
Eriolukorra alguses võeti korraga automaadist välja tavapärasest märksa enam sularaha, kuid viimastel nädalatel ei ole väljavõetava sularaha maht kasvanud.
Ka sularaha sissemakse tehingute arv on eriolukorra ajal märgatavalt vähenenud – aastatagusega võrreldes 30%. Aasta tagasi aprillis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,5 miljon eurot, eriolukorras 3,5 miljonit eurot.
Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv suurenes eriolukorra kehtestamise nädalal ligi 1,8 miljonini, mida on üle kahe korra rohkem kui tavapäraselt, kuid stabiliseerus nädala jooksul pärast eriolukorra kehtestamist. Elanikud saavad sularaha ikka pangaautomaatidest, mille külastamise sagedus on küll vähenenud.
Ostud e-poodidest
Palju räägitud e-(toidu)kaubamajade koormuse kasvu eriolukorras kinnitab ka pankade maksestatistika.
Eesti internetikaubamajadest tehtud ostude käive on aga viiendiku võrra kasvanud. Päevas tehakse eriolukorras Eesti e-poodidest oste 2 miljoni euro eest, aasta tagasi aprillis 1,6 miljoni euro eest. Eriolukorras on välismaa kaubamajadest tehtud ostude arv ja käive vähenenud umbes kolmandiku võrra.
2019. aasta aprillis tegid Eesti elanikud veebi vahendusel päevas keskmiselt 93 000 ostu kogusummas 3,5 miljonit eurot. Aasta tagasi sooritati pooled e-ostudest välismaa internetikaubamajadest, käibes moodustasid välismaalt tehtud ostud 54%.
Eesti elanike kaardimaksed välismaal
Mõistetavatel põhjustel ei jõua ka Eesti elanikud välismaale oste sooritama. Aasta tagasi tegid eestlased välismaal keskmiselt 83 000 kaardimakset päevas, nüüd aga 48 000 kaardimakset ehk 41% vähem. Eriolukorras jäetakse kaardiga välismaal ostes sinna keskmiselt 1,1 miljonit eurot päevas, mis on 58% võrra vähem kui aasta varem, mil päevas maksti välismaal keskmiselt 2,5 miljoni euro eest.
Tavaolukorras maksavad Eesti elanikud kõige sagedamini Soomes (26% kõikidest välismaal tehtud kaardimaksetest), Venemaal (10%) ja Lätis (9%). Eriolukorras on Soomes tehtud kaardimaksete osas võrdlemisi tagasihoidlik muutus, mis ilmselt on seotud sellega, et Soomes töötab palju eestlasi, kes maksavad seal Eestis välja antud kaartidega.
Eriti silmatorkav on aga Venemaal ja Lätis tehtud ostude vähenemine. Aasta tagasi aprillis maksti Eestis välja antud kaartidega Venemaal keskmiselt 8000 korda päevas, nüüd vaid 1000 korda; Läti puhul vastavalt 10 000 ja 2000 korda.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.24, 16:14
Advendikalender: kuidas sai lastele loodud kingikogumikust kõigile mõeldud hitt-toode
Advendikalendrid olid eelmisel sajandil peamiselt lastele turustatud viletsavõitu šokolaadiga kommikarbid, mille aknaid avati igal jõulueelsel päeval, lootuses leida kartongi tagant midagi erilist. Ehk oled tähele pannud, et advendikalendrite valik on poelettidel aga igal aastal järjest mitmekesisemaks muutunud. Oma minikingikogumikega on tulnud turule nii mänguasjatootjad, sokikaupmehed, küünlavalmistajad kui ka ilubrändid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele