Märtsis kahanes Eesti eksport protsendi võrra

Statistikaameti andmetel vähenes märtsis kaupade eksport võrreldes 2019. aasta märtsiga 1% ja import 2%. Võrreldes 2019. aasta I kvartaliga vähenes eksport 3% ja import 4%. Kvartali kaubavahetust mõjutas kõige enam elektriseadmete ja mineraalsete toodete ekspordi ja impordi vähenemine.

Eksporti mõjutas eri seadmete väljavedu   Foto: Raul Mee

Eestist eksporditi märtsis kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 150 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 16 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul olid märtsis ekspordi languse suuremad mõjutajad puidutöötlemisseadmed ja põlevkivikütteõli. „Import aga langes peamiselt elektrooniliste integraallülituste ja sõiduautode väiksema sissetoomise tõttu,“ lisas Puura.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner märtsis oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport vähenes kõige enam Belgiasse (langus 21 miljonit eurot), Prantsusmaale (20 miljonit eurot) ja Taani (19 miljonit eurot). Belgiasse ja Taani veeti mullusega võrreldes vähem põlevkivikütteõli ning Prantsusmaale väetiseid. Enim suurenes eksport Rootsi ja Soome. Rootsi eksporditi rohkem kommunikatsiooni seadmeid ja Soome kokkupandavaid puitehitisi.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim mõjutas ekspordi kahanemist võrreldes eelmise aasta märtsiga mehaaniliste masinate (langus 21 miljonit eurot) ja mineraalsete toodete (16 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Kõige enam aga suurenes elektriseadmete (kasv 21 miljonit eurot) ja väärismetallide (19 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas märtsis 69% kogu kaupade ekspordist. Kodumaist päritolu kaupade väljavedu vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes 5% ja reeksport kasvas 10%. Enim vähenes Eesti päritolu lennukibensiini ja põlevkivikütteõli ning eriotstarbeliste seadmete ja mehhanismide osade väljavedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Leedust. Kaupade sissevedu vähenes enim Rootsist (langus 34 miljonit eurot), Soomest (22 miljonit eurot) ja Lätist (15 miljonit eurot). Rootsist vähenes kõige rohkem elektriseadmete ja transpordivahendite, Soomest mehaaniliste masinate ja mineraalsete toodete ning Lätist mineraalsete toodete sissevedu. Kaupade import kasvas kõige rohkem Ameerika Ühendriikidest (kasv 33 miljonit eurot).

Kaupadest toodi Eestisse enim keemiatööstuse toorainet ja tooteid, mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige enam vähenes elektriseadmete ja transpordivahendite sissevedu ning kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete ning väärismetallide import.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700