Autor: Maarit Eerme • 23. oktoober 2020

„10 aastat tagasi tegi üks Soome poliitik ettepaneku, et miks ei pakuta klientidele kauplustes deposiidiga ostukotte. Siis ei olnud sellise projekti jaoks õige aeg – teenuse järele polnud veel lihtsalt nõudlust,“ rääkis Lindströmi ökosüsteemide asepresident Anna-Kaisa Huttunen. Umbes kolm aastat tagasi said nad projekti töösse anda, kuna Soome raamatupood Akateeminen Kirjakauppa tundis selle kontseptsiooni vastu huvi.

Lindström ühendas jõud Rootsi ettevõttega Reused Remade, kes oli juba aastaid müünud taaskasutatud tekstiilist valmistatud ostukotte. Selle koostööga leiti võimalus anda uus elu oma kasutatud hotellilinadele ning lisas kontseptsioonile ka oma igapäevase vaipade-, tööriiete-, õlilappide-, hotellitektstiilide ja muude tekstiilitoodete hooldusega sisse töötatud renditeenuse komponendi.

Euroopa Liidu eesmärk on, et 2025. aastal oleks kilekottide kasutamine inimese kohta langenud ühtlaselt 40ni.

Täna kasutavad eestlased 200 plastkotti aastas (2019), Soomes 68 (2018) ja Leedus 226 plastikkotti (2018) aastas inimese kohta.

Huttuneni sõnul on plastikust kilekoti kasutamise peamiseks põhjuseks hügieeni hoidmine. „Plastik on vajalik materjal toidu koju tassimiseks, kuid on ka teisi erinevaid võimalusi,“ ütles ta ning lisas, et nad soovivad tarbijatele koostöös jaekaubandusega pakkuda erinevaid lahendusi toidu kandmiseks.

Kas riidest kotid mõjutavad vähem keskkonda?

„Teame, et puuvillaste kottide tootmine ei ole kõige keskkonnasäästlikum. Samas puuvillane hotellipesu peab vastu kaheksa aastat ning peale seda on kangas veel heas konditsioonis, kuid ei sobi enam hotellides kasutamiseks,“ rääkis Huttunen. Täna saadabki Lindström oma elu äraelanud hotellide voodipesu oma Rootsi partnerile Reused Remade’ile ning sellest tehakse tekstiilist kotid, mis on samasuguse disainiga nagu kilekott. „Kui pakume tekstiilist kotti teenusena, siis tahame, et see oleks vastupidav ja kaua kestev. Reused Remade on patendeerinud sellise lahenduse: hea väljanägemisega tekstiilkott, mis on sama kuju ja mahutavusega ning sama mugav kui kilekott.“

Ta rõhutas, et tegemist ei ole lihtsalt tootega vaid see on teenus. „Täna on need kotid müünud väga hästi, kuid me keskendume rohkem teenindusele ja sõnumile „Miks omada, kui saad kasutada, tagastada ja võtta uus kott“,“ rääkis ta. Huttunen selgitas protsessi: maksad deposiidi, saad koti, kasutad ehk ostad kauba ja tarnid koju, tagastad koti kauplusesse, saad deposiidi tagasi, Lindström peseb koti puhtaks ning paneb koti taas ringlusesse.

„Soomes on antud koti deposiitmakse 4,5 eurot, mõni kauplus on pannud hinnaks ka 3 eurot. Hind sõltub peamiselt regioonist ja ka turust. See, mis saab olema pandikoti deposiit Eestis, on jaekettide otsustada,“ ütles ta. Enne pandikoti süsteemi käivitumist oli Huttunenil endal kodus 32 tekstiilkotti. „Täna vajan tänu teenusele ainult 3-4 koti.“

Lindström jälgib teenusekasutajate tarbimisharjumusi ning Huttuneni sõnul on see jätkuvalt üllatav, kui kaua inimesed aktsepteerivad mustust oma kottides. „Teame seda, et väga pikka aega ei pöörata kangast kotile tähelepanu ning seal ei nähta mustust. Inimesed loodavad õhukeste plastikkottide abil vältida puuviljade/juurviljade mustuse kandumist riidest kotti. Kuid riidest kotiga toitu tarnides tekib sinna siiski erinevaid mikroobe.“

Indias, kus on ka antud süsteem kasutusel, on väga soe ning plastikkotid on selle mustuse vältimise osas kindlasti hügieenifaktor. Soomes on Lindström täheldanud, et inimesed tagastavad oma kotte samamoodi nagu panditaarat.

„Nad ei taha neid kasutada järgmisteks ostudeks. Tagastavad eelmise koti ning võtavad uue.“ Kangast koti puhul on Huttuneni sõnul peamine küsimus hügieen ehk kuidas pakkuda kliendile neid samasid hüvesid, mida pakub plastikkott ja mida riidest kott ei paku. „Meil on väga kõrgel hügieenitasemel pesupesemise protsessid, mis tagavad, et pesu käigus hävivad viirused ja bakterid. Koroonaviirus meie tegevust ei muutnud, sest järgisime juba enne pandeemiat väga rangeid standardeid. Samuti kulutab tsentraalne pesu vähem vett ja energiat, kui inimene seda kotti ise kodus peseks.“

Huttunen ütles, et nende peamine eesmärk antud projektiga on aidata jae-ettevõtetel vähendada plastikprügi tekkimist ning süsinikjalajälge.

Pandikoti head küljed:

- Toodetud taaskasutatud materjalist

- Kotid on pidevalt puhastatud

- See ei genereeri lisaprügi

- Kui taaskasutatava koti eluiga lõppeb, siis see taastöödeldakse ja taaskasutatakse.

„On selgelt näha, et paljud jaeketid soovivad vähendada enda plastiku jalajälge ning olla vastutustundlikumad." Huttunen sõnas, et tegemist on ilusa disainiga kotiga ning jaekettidele meeldib see. „Oleme rääkinud ka jaekauplustega, et kui lisada ilus disain, siis saab sellest inimese lemmikkott ning seda kasutatakse ka muudel eesmärkidel.“

Suurim õppetund ja jaeketi kasu

Huttuneni sõnul oli Soomes saadud kõige suurem õppetund see, et nad alustasid seal liiga aeglaselt. „Kui alustasime jaekettidega läbirääkimisi, siis arvasime, et teeme pilootprojekti ja laseme ringlusesse 600-1000 kotti Helsingis ja teine samapalju Oulus. Kuid kuna pandikoti võtsid kasutusele ainult ühe jaeketi kaks kauplust, siis pidid tarbijad käima koguaeg ühes kaupluses ning tarbijates uue harjumuse juurutamine osutus keeruliseks,“ rääkis ta ning lisas, et Rootsis arutasid nad seda, et seal võiks olla kolmes erinevas jaeketis kasutusel universaalne pandikott, mis ei seostu ühegi konkreetse kauplusega.

„Jaekettidel tasub mõelda, et ehk on neil paremaid turundusvõtteid, kui üks logoga kilekott,“ rääkis Huttunen. Tema sõnul hindavad inimesed ilu, kuid jaeketid vajavad muudatuste juurdumiseks rohkem aega. „Mõned mõtlevad selles suunas ning teevad ka paremat turundust, kui teised.“

Lindströmil on Eestis hetkel mitmed läbirääkimised pooleli ning Huttunen väljendab lootust, et lähitulevikus võivad taaskasutatavad pandikotid ka Eesti jaekauplustes saadaval olla. „Esmase info põhjal jaekettidele toode ja idee meeldib. Ostujuhid testivad neid ning saavad oma kogemuse sellest, kas neile meeldib, ja nad on valmis seda ka oma klientidele pakkuma.“

Kilekott on jaekaupmeestele oluline müügiartikkel. Siin võib tekkida küsimus, kuidas taaskasutatava pandi poekotiga jaeketid raha teenivad. „Jaeketid saavad ka nende kottide puhul raha. Alguses on mahud väikesed ja seetõttu on ka raha vähem, kui tavapäraste suurte koguste puhul, kuid mida rohkem neid kasutatakse ja mida rohkemates kohtades pakutakse, seda suuremaks lähevad mahud ning ka rahasummad. Iga kotiringluse osapool peaks saama teha kasumlikku äri.“

Olulised õppetunnid

- Uus kontseptsioon peab pakkuma selget kasu jaekettidele, kes kaotavad tulu kilekottide müügilt.

- Kauplustega ühine turundustegevus tarbijate teadlikkuse kasvatamiseks ja nõudluse tekitamiseks. Kliendid peavad tundma huvi pandikottide kasutamise vastu enne, kui nad kaupluse uksest sisse astuvad.

- Kogumiskoha asukoha olulisus ja süsteemi lihtsus. Kas paigaldada kogumiskohad infolettide juurde ning sama süsteemiga nagu pandipakend või automatiseerida kottide tagastus. Kui suur töömaht on see kauplustele.

Huttuneni sõnul on tulevik kindlasti veebikaubanduses. „Koroona ajal kasvas toidukaupade e-kaubandus väga palju ning keskmiselt viiakse inimesele 8 kotti ühe tellimusega, kus on erinevad tooted, mis nõuavad kliendile tarnimisel eraldi pakendamist ja hoiustamist.

Tuleviku arenguperspektiivide üle arutledes on tema sõnul oluline suurendada kaupluste hulka, kust on võimalik soetada neid kotte. „E-kaubanduse puhul saab ühe lahendusena uue tellimusega eelmise korra kotid tagasi saata. Kui inimesed kasutavad taaskasutatavaid kotte e-poes, siis tavakauplusesse tulles näevad nad ka juba tuttavaid kotte.“