Isikuandmete töötlemise reeglid näevad ette, et inimese nõusolek tema andmete töötlemiseks peab olema vabatahtlik ja teadlik. Advokaat selgitab, millal võib nõusolekut lugeda vabatahtlikuks ning mida teenusepakkuja ja tarbija peavad silmas pidama.

- Hedman Partnersi vandeadvokaat Toomas Seppel.
- Foto: Andras Kralla/Äripäev
Advokaadibüroo Hedman Partners vandeadvokaat Toomas Seppel rõhutas, et nõusolek andmete töötlemiseks ei tohi olla teenuse saamise eelduseks ning seda ei saa lugeda vabatahtlikuks, kui nõusolekuvorm on osa üldtingimustest. “Näiteks ei saa lugeda vabatahtlikuks nõusolekut, kui kasutajal ei ole võimalik veebilehe sisule ligi pääseda ilma nuppu “nõustu küpsistega” vajutamata,” selgitas Seppel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Selver on Eesti jaekaubandusmaastikul tegutsenud juba üle 30 aasta. Selle aja jooksul on füüsiliste poodide kõrvale tekkinud e-kaubandus, kassajärjekordade kõrvale iseteeninduskassad ning mitmed digitaalsed lahendused. Paralleelselt on Selver järjepidevalt arendanud oma protsesse ja automatiseerinud igapäevatööd, et pakkuda klientidele jätkuvalt parimat ostukogemust.