Kaupmeeste toeks loodud reeglitest võitis peamiselt riik
Möödunud aastal jõustus mitu käibemaksu- ja tolliseaduse muudatust eesmärgiga parandada Eesti kaupmeeste konkurentsivõimet. Maksulaekumine on küll tõusnud, kuid kohalikud e-poed suurt kasu ei taju.
E-kaubanduse liidu tegevjuhi Tõnu Väädi sõnul olid uued reeglid vajalikud, kuid olulist mõju need e-poodide käibele ei avaldanud.
Foto: Andres Haabu
Näiteks kadus eelmise aasta 1. juulist kolmandatest riikidest tellitavate väikesaadetiste käibemaksuvabastus. Varem kehtis maksuvabastus saadetistele, mille väärtus jääb alla 22 euro. Praegu tuleb käibemaksu maksta kõigi kolmandatest riikidest tulevate kaupade pealt sõltumata kauba väärtusest. Rohkem kui 150 eurot maksvate kaupade eest tuleb tasuda ka tollimaks.
Alates 2008. aastast, mil Baltimaades võeti kasutusele iseteeninduskassad, on traditsioonilisel jaemüügiturul toimunud märkimisväärne nihe. Ehkki iseteeninduskassas läheb ostlemine kiiremini ja ekraanilt on ostetavaid tooteid mugav valida, siis tekib jaemüüjale paraku ka kadusid. Näiteks mõnikord ajab klient raha kokkuhoidmiseks „kogemata“ tooted segamini ja tasub sarnase, kuid soodsama toote eest. Nutilahendusi pakkuva ettevõtte StrongPoint võtmekliendihaldur Anton Martšenko sõnul hoolitseb tänapäevane tehnoloogia lisaks tegutsemiskiirusele ka eksimuste ärahoidmise eest.