Eesti elanikkonnast moodustab puuetega inimeste hulk enam kui 9%, mistõttu on kriitiline, et igapäevased digiteenused oleks nende jaoks hõlpsalt kasutatavad. Kuigi 2025. aastal peavad seaduse kohaselt ligipääsetavusstandarditele vastama pea kõik enamkasutatavad veebiteenused, siis märgib Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe, et sund üksi probleeme ei lahenda: ligipääsetavate lahenduste loomine peab arendajatele käe sisse harjuma. See nõuab aga aega ja teadlikku tegutsemist.

- Foto: Christin Hume / Unsplash
“Ligipääsetavusega on tegeletud juba aastaid, kuid 2025. aastal ei saa sellest enam üle ega ümber keegi. Seadus määrab väga selgelt, et enamik igapäevased IT-lahendusi peavad vastama kindlatele nõuetele. See tähendab, et e-poodi saavad mugavalt kasutada näiteks vaegnägijad, või et audiovisuaalne sisu on muudetud tarbitavaks hoolimata sellest, et inimene ei kuule,” selgitas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis peetakse pandipakendisüsteemi nii iseenesestmõistetavaks, et kipume unustama, kui erakordse edulooga on tegemist. Tagastame üle 90% turule lastud joogipakenditest. See on tulemus, millega kuulume maailmas absoluutsete liidrite hulka. Sellest efektiivsusest on saanud ekspordiartikkel, millele annab hoogu kiiresti kasvav tehnoloogiaettevõte RVM Systems. Nende uusim Eestis toodetud lahendus, Kalla-tüüpi taaraautomaat, ei valluta ainult kohalikke poode, vaid liigub suure hooga üle maailma.