Eesti elanikkonnast moodustab puuetega inimeste hulk enam kui 9%, mistõttu on kriitiline, et igapäevased digiteenused oleks nende jaoks hõlpsalt kasutatavad. Kuigi 2025. aastal peavad seaduse kohaselt ligipääsetavusstandarditele vastama pea kõik enamkasutatavad veebiteenused, siis märgib Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe, et sund üksi probleeme ei lahenda: ligipääsetavate lahenduste loomine peab arendajatele käe sisse harjuma. See nõuab aga aega ja teadlikku tegutsemist.

- Foto: Christin Hume / Unsplash
“Ligipääsetavusega on tegeletud juba aastaid, kuid 2025. aastal ei saa sellest enam üle ega ümber keegi. Seadus määrab väga selgelt, et enamik igapäevased IT-lahendusi peavad vastama kindlatele nõuetele. See tähendab, et e-poodi saavad mugavalt kasutada näiteks vaegnägijad, või et audiovisuaalne sisu on muudetud tarbitavaks hoolimata sellest, et inimene ei kuule,” selgitas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paljudes ettevõtetes tähendab tööpäeva keskel kohvi, suupiste või kiire eine hankimine endiselt majast lahkumist. See on aeganõudev, katkestab töövoo ja pole alati ka praktiline, seda eriti siis, kui tegu on tootmis- ja logistikakeskkondadede või kontoritega, mis asuvad linnasüdamest kaugemal. Just seetõttu hinnatakse üha enam lahendusi, mis toetavad sujuvat tööpäeva ja toovad kõik vajaliku mugavalt kohapeale – mikromarketid, suupiste- ja joogiautomaadid toovad poe ja kohvinurga otse enda ruumidesse.