Vaatamata Eesti majanduse aeglasele taastumisele on sektorite kindlustunne jätkuvalt nõrk. See pidurdab majandusaktiivsust ja tarbimise kasvu, kuid intressimäärade langus peaks euroala sisemajanduse nõudlust järgmisel aastal hoogustama, prognoosivad Swedbanki ökonomistid.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aastataguse ajaga võrreldes 3,4%. Toiduained ja tööstuskaubad kallinesid aastaga üle 2%, teenuste hinnakasv ulatus 7,6%ni. Üldist hinnakasvu hoidis juulis mõnevõrra tagasi vaid see, et energia odavnes 0,3%.
Päris palju on viimasel nädalal kirjutatud sellest, kas Eesti on ELi kallimate riikide seas või mitte. Nagu ikka, sõltub kõik sellest, milliseid numbreid vaadata. Üldise hinnataseme võrdluses kindlasti ei ole. Teatud kaubagruppide osas oleme aga juba päris kallis riik (näiteks toit, riided), mingite kulude osas on veel minna pikk tee (näiteks energia või kinnisvara vallas).
Omnichannel’i ehk eestipäraselt omnikanali kontseptsioonist on räägitud juba aastaid, kuid paljud ettevõtted ootavad endiselt, et keegi teine esimesed sammud teeks. Covid-19 pandeemia muutis mängureegleid drastiliselt – tavapoodide ajutine sulgemine sundis kaupmehi kiirkorras e-poode arendama. Ehk on just tänu sellele täna vaade omnikanali strateegiale selgem kui kunagi varem ning digitaalse ja füüsilise kaupluse piir üha hägusem. Edukad jaekaubandusettevõtted ei küsi enam "kas?", vaid "kuidas?" integreerida e-poe parimad omadused füüsilisse keskkonda.