Hinnad kerkisid endiselt tempokalt

Hinnad kasvasid augustis esialgsel hinnangul 3,4 protsenti, mis on kiirem kui juunis kuid sarnane juuli näitajaga.

Vaatamata Eesti majanduse aeglasele taastumisele on sektorite kindlustunne jätkuvalt nõrk. See pidurdab majandusaktiivsust ja tarbimise kasvu, kuid intressimäärade langus peaks euroala sisemajanduse nõudlust järgmisel aastal hoogustama, prognoosivad Swedbanki ökonomistid.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis eelmise kuuga võrreldes 0,3% ning aastataguse ajaga võrreldes 3,4%. Toiduained ja tööstuskaubad kallinesid aastaga üle 2%, teenuste hinnakasv ulatus 7,6%ni. Üldist hinnakasvu hoidis juulis mõnevõrra tagasi vaid see, et energia odavnes 0,3%.

Päris palju on viimasel nädalal kirjutatud sellest, kas Eesti on ELi kallimate riikide seas või mitte. Nagu ikka, sõltub kõik sellest, milliseid numbreid vaadata. Üldise hinnataseme võrdluses kindlasti ei ole. Teatud kaubagruppide osas oleme aga juba päris kallis riik (näiteks toit, riided), mingite kulude osas on veel minna pikk tee (näiteks energia või kinnisvara vallas).

Kui alguses suhtuti iseteeninduskassade saabumisse suure umbusuga ning nende kasutuselevõtt oli aeglane ja vastuoluline, siis täna tehakse paljudes poodides juba pea pooled ostud just iseteenindusalas. See, mis sai alguse tehnoloogilise uuendusena toidupoodides, on tänaseks kujunenud suuremaks muutuseks kogu jaekaubanduses. Kuidas see kõik meie argipäeva muutnud on ja millised muudatused on ees?