5 soovitust kaupmehele hinnatundliku tarbija edukamaks kõnetamiseks

Toorainete hind kerkib üleilmselt. Eesti toidutootjatele on oluline, et valitsus ei kehtestaks makse või nõudeid, mis halvendaks nende konkurentsivõimet välisturgudel, kirjutab Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Möödunud aasta oli kaubandussektori jaoks küllaltki keeruline, peegeldades Eesti majanduse üldisemaid arenguid. Pikalt kestnud majanduslangus ja tarbijate kindlustunde kukkumine seadsid nii kaupmeestele kui ka klientidele mitmeid proovikive, rääkis Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä.

Kaubandusvaldkonnas toimuvad pettused muutuvad tehisintellekti arenedes aina sagedasemaks ja keerukamaks. Seetõttu peavad kaupmehed kasutama uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, et kaitsta ettevõtet ning oma kliente.

Vinduv majanduskeskkond on pakkunud kaupmeestele sel aastal rohkelt väljakutseid, mis ka tuleval aastal lõppu ei näe. Nii mõnigi kaupleja on sunnitud otsi kokku tõmbama, kasvavad tegijad aga suurendavad turuosa. “Kes hakkama ei saa, peavad otsima väljakutse uuel ärialal,” ütles Jüri Ross.

Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.