Kas toote hea paigutuskoha eest tohib jaemüüjale maksta?

Tasu küsimine toote hea paigutuskoha eest võib tähendada, et tootja soovib või saab turustada märgatava osa oma tootest ainult konkreetse jaemüüja kaudu, sest nii saab ta katta tasuga seotud kulud. Samal põhjusel tõstab tootja tõenäoliselt ka kauba hinda.

Teisalt võib tasu hea paigutuskoha eest kaupluses olla tarbijale kasulik. Jaemüüjal on tihti tootjatest vähem teavet selle kohta, milline on äsja turule tulnud kauba võimalus saavutada müügiedu. Ta võib seega saada kaubapaigutustasu soovist signaali selle kohta, millised kaubad osutuvad tõenäoliselt kõige edukamaks, sest tootja nõustub harilikult maksma tasu üksnes juhul, kui usub oma toote müügiedusse.

Seetõttu ongi nn grupierandi määrusega kehtestatud üldine erand konkurentsivastaste kokkulepete keelust. See puudutab tootmise ja turustamise eri tasanditel asuvate ettevõtjate kokkuleppeid juhul, kui tarnija turuosa ei ole üle 30% kaubaturust, kus ta oma kaupu müüb, ja ostja turuosa ei ole üle 30% kaubaturust, kus ta kaupu ostab. Kui need tingimused on täidetud, on nimetatud ettevõtjate kokkulepped keelatud üksnes juhtudel, mis on üldise grupierandi määruses selgesõnaliselt kirjas. Nii saabki sageli kohaldada tasule toote hea paigutuskoha eest üldist erandit ning kinnitada, et need kokkulepped on konkurentsiõiguslikult lubatud.

Siiski tuleks jaemüüjatel ja tootjatel endale teadvustada, et kui kummagi turuosa ületab 30%, ei kohaldu üldise grupierandi määrus ning tasu kauba hea paigutuskoha eest võib tähendada konkurentsiõiguse rikkumist ja olla konkurentsivastane kokkulepe. Igat sellist kokkulepet tuleks analüüsida eraldi, kuna konkurentsivastased kokkulepped on tühised ja loetakse kuriteoks.

Autor: Triinu Järviste