Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna kaubanduskeskuste parklad on suuremad kui keskused ise
Suurte kaubanduskeskuste puhul jääb silma suur maaala, mida kasutatakse parklana ja üldiselt on see suurem kui kaubanduskeskus ise. Mulle jääb arusaamatuks, et kas maa hind on tõesti nii odav, et seda võib kasutada parkla loomiseks.
Eesti kaubanduskeskused on koondunud linna äärde, suuremateks keskusteks on kujunenud Tallinnas näiteks Rocca al Mare ja Ülemiste keskus. Mulle endale selline lähenemine ei meeldi, sest suures kaubanduskeskuses peab jalutama maha pika maa, et leida sobiv pood. Pigem eelistaksin kohalikke väikeettevõtteid, kui suuri rahvusvahelisi kaubanduskette. Hea kui areneksid ka väikepoed.
Aga proovime ratsionaalselt ja kainelt ilma suuremate emotsioonideta analüüsida, milliseid probleeme tekitavad suurte kaubanduskeskuste areng.
Esiteks on vaja uutel kaubanduskeskustel ehitada teedevõrgustik, mis tagab autoga ligipääsu. Selleks peab ehitama teedele maha- ja juurdesõidud. Näiteks Maxima XXX kaubanduskeskuse ehitamine muudab oluliselt Haabersti ringi ja Ehitajate teel autode liiklust.
Teiseks on vaja tagada ligipääs ühistranspordiga. Autoga liiklejad unustavad ära, et kõik ei sõida autoga ning vastupidi, bussisõitjad ei taha arvestada autojuhtide huviga. Aga suuremate planeeringu puhul tuleks arvestada mõlema grupi huvidega.
Minu hinnangul on Ülemiste paremini integreeritud ühistranspordiga kui Rocca al Mare keskus. Aga see tuleneb pigem sellest, et Ülemiste külje all on ka Ülemiste City, kus on palju büroohooneid.
Ülemistel on tagatud ühendus kesklinnaga, Rocca al Mares on see kehvapoolne. Et trolliga linnast keskusesse sõita ja sealt tagasi, peab ületama mitmeid vöötradasid, mis ei ole turvalised (Haabersti ringi juures ei ole vöötrajal foori, jalakäijana pean ületama mitu sõidurada). Bussid ei peatu otse kaubanduskeskuse ees.
Tallinn võiks tagada näiteks Rocca al Mare ühenduse sadamaga, kust tulevad Soome turistid, sellega, et pikendatakse nr 21 bussiniini sadamasse.
Kolmandaks jääb suurte kaubanduskeskuste puhul silma suur maaala, mida kasutatakse parklana. Google Mapi kasutades on eriti hästi näha, et parkla võib olla suurem, kui kaubanduskeskus ise. Mulle jääb arusaamatuks, kas maa hind on tõesti nii odav, et seda võib kasutada avatud parkla loomiseks linnaruumis.
Ärimeestel on kavas ka rajada kaubanduskeskusi Tallinna lähedale Pärnu maantee äärde, seal need probleemid tõusevad samal kujul üles. Pigem oleks targem lahendada ligipääs ühistranspordi ja autoga ennem uue kaubanduskeskuse ehitamist, mitte lahendada neid probleeme pärast.
Usun, et igal investoril on parem, kui tema poodi suunduv klient ei pea ootama ummikus.
Autor: Toivo Ellakvere
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Sel aastal laienes Vinted mitmele täiesti uuele turule
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
