Viimased kaks aastat on jaekaubanduses olnud keerulised. Coop Eesti Keskühistu juhi Rainer Rohtla sõnul peegeldub see ka ettevõtte majandustulemustes, kuid languse taga on teadlikud valikud töötajate ja tarbijate hüvanguks.
„Jämedalt poole kasumi langusest põhjustas töötajate palkade tõstmine, teise poole aga see, et me ei kandnud sisendihindade tõusu klientidele edasi, vaid võtsime need kulud enda kanda,“ selgitas Rohtla Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Coopi käive langes möödunud aastal alla protsendi. Mahud vähenesid ja ettevõte otsustas hindu mitte tõsta, et hoida tarbija ostukorvi võimalikult taskukohasena. „See valik läks meile maksma umbes 6–7 miljonit eurot,“ ütles Rohtla. „Näiteks kilepiim maksab täna 59 senti, kuigi varem oli see 1 euro kandis. Samal ajal on nii piima- kui ka rasvahinnad maailmaturul kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Me maksame igale piimapakile, mis kauplusest välja läheb, peale.“
Ligikaudu 6% töötajate palgatõusust kulus kauplustes tööjõukulude katteks. Rohtla sõnul moodustavadki kasumi vähenemisest poole palgatõusud ja poole tarbijale hinnasurvet mitte edasi andmine. “Võib öelda nii, et kui konkurentide kasum kasvab, siis järelikult ei ole nad tarbijale piisavalt vastu tulnud,” sõnas Rohtla kriitiliselt.
Tarbijakindlus on Eestis endiselt madal
Rohtla nentis, et Eesti tarbijakindlus on olnud väga madal juba pikka aega ega ole taastunud ka pärast COVID-i ega inflatsioonilainet. „Lätis ja Leedus on tarbijate kindlustunne normaliseerunud – seal ollakse tagasi pandeemiaeelses tasemes. Eestis seda veel juhtunud ei ole,“ märkis ta.
Lisaks tõi Rohtla esile ka järjest kasvava palgasurve. „Iga töötaja tulumaks tõusis aasta alguses 2%, juulis lisandub 2% käibemaksule juurde, suvel jõustuvad veel mitmed aktsiisi- ja maksutõusud. Inimestel tekib arusaadav ootus, et tööandja kompenseeriks neid muudatusi palgatõusuga. Kuid väga vähesed ettevõtted suudavad seda teha sellises mahus, et töötajate ostujõud püsiks samal tasemel, mis enne Ukraina sõja algust. Meie anname selles suunas endast parima.“
Rohtla lisas siiski, et olukord ei pruugi olla nii lootusetu, kui esmapilgul paistab. „Käibe kerge tõus viitab, et tarbija on vaikselt tagasi tulemas. Ma annaksin siinkohal julgustuse kaasa: olukord ei ole alati nii tume, kui pealkirjad paista lasevad.“
Tema sõnul viitavad ka kasvavad hoiused sellele, et inimestel on küll vahendeid, kuid nad ei soovi või julge veel tarbima hakata. „Seni, kuni me ei hakka taas tarbima, jäävad ka mustades toonides uudised kestma. Optimismi oleks meie majanduses hädasti rohkem vaja – eriti kui vaadata Lätit ja Leedut, kes on samas geopoliitilises olukorras, aga kus tarbija on selgelt optimistlikum.“
Kuula Coopi majandustulemustest lähemalt Äripäeva raadio hommikuprogrammist.
Küsis Laura Saks.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Kindlasti pakume huvi hiinlastele ja ameeriklastele”
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
