Jäätmekäitluse TOPi võitja: oleme monopol, aga see tuleneb süsteemi olemusest

Jäätmekäitluse TOPi võitjaks osutus tänavu Eesti Pandipakend OÜ. Ettevõtte majandustulemusi kujundavad pakendiseadusest tulenevad kohustused ja tootjavastutuse põhimõte, mille järgi peavad tootjad korraldama turule lastud pakendite kogumise ja taaskasutamise ning katma sellega seotud kulud. „Kui süsteemi käitamise kulud ületavad tulusid, tuleb vahe katta tootjate teenustasudest,“ selgitab tegevjuht Kaupo Karba.

Just see mehhanism osutus määravaks pärast 2023. aastat, mil Eesti Pandipakend lõpetas majandusaasta kahjumiga. Organisatsiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks korrigeeriti teenustasusid, mis oli üks olulisi põhjuseid, miks 2024. aastal käive kasvas.

Käivet toetas ka kogutud plast- ja metallpakendite turuhindade tõus, mis osutus analüütikute ootustest kõrgemaks ajal, mil prognoositi pigem hindade püsimist 2023. aasta tasemel. Koos teenustasude korrigeerimisega tõid need tegurid kaasa ligikaudu 10-protsendilise käibekasvu ja võimaldasid ettevõttel kahjumist väljuda.

Edasivaates on fookus investeeringutel ja süsteemi töökindluse parandamisel. Karba sõnul on 2026. aasta kõige olulisemaks projektiks käitluskeskuse laiendamine ja tehnoloogia uuendamine. „Investeerime umbes viis miljonit eurot ja teeme seda eelkõige süsteemi efektiivsuse tõstmiseks ning töökindluse parandamiseks,“ ütleb ta.

„Meie jaoks on oluline, et kogu ahel vastaks võimalikult kõrgetele keskkonna- ja ringmajandusstandarditele.“ Samal ajal vaadatakse tulevikku ettevaatliku optimismiga ka tarbijate kindlustunde osas. „Eeldame, et pakendite turumahud liiguvad koos tarbijate kindlustunde paranemisega.“

Tarbijakäitumine on Karba sõnul seni olnud Eesti pandisüsteemi üks suurimaid tugevusi. “Uuringud näitavad, et eestimaalased usaldavad pandisüsteemi ja tagastusaktiivsus on stabiilselt kõrge,“ ütleb ta. Samas ei tähenda see, et süsteem võiks paigale jääda. „Inimesed ootavad järjest mugavamaid lahendusi, eelkõige automatiseeritust ja kiiret teenindust. See seab meile selge ootuse, et ka tehnoloogiline pool peab ajas arenema.“

Annetamise võimalus loodi 14 aastat tagasi koos heategevusfondiga Aitan Lapsi, mille eesmärk on toetada laste ligipääsu kultuuri- ja spordielamustele. 2024. aastal lisandus ka uus suund, milleks on võimalus annetada riigikaitse edendamiseks.

“Kokku on 14 aasta jooksul annetatud üle kahe miljoni euro ja suur osa sellest on läinud laste kultuuriharidusse.“ Karba sõnul annetuste aktiivsuse tippaeg jäi vahetult pärast Venemaa agressiooni Ukrainas, kuid on nüüdseks stabiliseerunud. 2025. aastal ulatus annetuste kogusumma 148 000 euroni.

Regulatiivses plaanis ütleb Karba, et Euroopa Liidu tasandil toimunud ESG-teema fookuse muutus nende igapäevatööd otseselt ei mõjuta. „Meie tegevus tugineb eelkõige pakendi- ja pakendiaktsiisi- ning jäätmeseadusest tulenevatele kohustustele,“ selgitab ta. Rohkem muret tekitab aga regulatsioonide rakendamise tempo ja selgus. „Sageli jõuavad juhendmaterjalid liiga hilja või ei arvesta riikide eripärasid,“ selgitas Karba.

Heaks näiteks on tema sõnul ka nn kinnituvate korkide nõue. „See loodi eelkõige nende riikide tõttu, kus pudelikorgid satuvad loodusesse,“ ütleb Karba. „Eestis koguti plastpudeleid juba enne muudatust väga suure efektiivsusega ja analüüsid näitasid, et üle 96 protsendi pudelitest tagastati koos korkidega.“ Seetõttu ei toonud nõue Eesti kontekstis olulist lisaväärtust, küll aga tähendas joogitootjatele märkimisväärseid investeeringuid.

Kuigi Eestis kogutakse juba ligikaudu 90 protsenti turule paisatud joogipakenditest, Karba jätkuvalt arenguruumi. „Potentsiaali on kogumismäära kasvatada veel umbes kümne protsendi võrra“.

Rääkides Eesti Pandipakendi võimalikust monopoolsest seisust, ei püüa Karba teemat pehmendada. Tema sõnul on ettevõttel turul valitsev jõud, mis tuleneb süsteemi enda loogikast. „Tagatisrahasüsteem toimib tsentraalselt kõige efektiivsemalt ja läbipaistvamalt,“ ütleb ta. Samas rõhutab Karba, et seadus annab tootjatele võimaluse täita oma kohustusi ka iseseisvalt. „Praktikas on ühiselt tegutsemine siiski nii tootjatele kui tarbijatele odavam ja tõhusam ning Euroopa riikide kogemus näitab, et tsentraalne mudel on kõige mõistlikum lahendus.“

Kogu jäätmekäitluse TOP kujunes ajal, mil sektori ettevõtete juhid vaatasid tulevikku pigem ettevaatliku realismiga kui kasvulootuses. Kokkuvõttes hinnati majanduskeskkonda ebakindlaks, müügitulu ja kasumlikkuse kiiret paranemist ei oodatud ning kulusurve – eriti tööjõu ja regulatiivsete nõuete tõttu – püsis tugev. Sellises olukorras muutus majandustulemus eeskätt juhtimisotsuste, mitte turuolude peegelduseks ning TOP on pigem vastupidavuse kui kiire kasvu mõõdupuuks.

Sektoris valitsenud ettevaatlikku hoiakut võimendas veel jäätmereform, mis muutis sektori tegevusloogikat mitte natuke, vaid sisuliselt. Euroopa Liidu ringlussevõtu sihttasemed, surve liigiti kogumise kvaliteedile ning reaalne trahvirisk reformi ebaõnnestumisel nihutasid fookuse käibelt ja mahult võimekusele vastata regulatiivsetele ootustele. Praktikas tähendab see investeeringuid sorteerimisvõimekusse, taristusse ja logistikasse olukorras, kus teenuse hinnad ei kasvanud samas tempos kuludega.

Just selles pingeväljas – ebakindlad turuootused ühelt poolt ja tugev reformisurve teiselt – sündis 2024. aasta jäätmekäitluse TOP. Edetabel peegeldab ettevõtteid, kes suutsid keerulises ja muutlikus keskkonnas säilitada majandusliku tasakaalu ning positsioneerida end valdkonnas, kus jäätmekäitlusest on üha enam saamas strateegiline taristuosa, mitte pelgalt teenus.