Autor: Kaubandus.ee • 21. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üldiselt jätkusid juulis samad arengud, mis on töötleva tööstuse tootjahindu iseloomustanud ka eelnevatel kuudel. Toiduainetööstuse tootjahindade kasv pidurdus, kuid endiselt üsna tagasihoidlikul määral. Eelmise aasta juuliga võrreldes olid hinnad keskmiselt 18,1% kõrgemad. Eelneva kuuga võrreldes on piimatoodete tootjahinnad langenud juba viis kuud järjest. Peamiselt on langust põhjustanud piima kokkuostuhindade alanemine. Ülejäänud harudes jätkus mõõdukas tõus, mida juhtis joogitootmine, kus hinnad kavasid 5% eelneva kuuga võrreldes ning 15% aastases võrdluses, teatas majandusministeerium.

Suurematest tööstusharudest jäi juulis tootjahindade tõusust puutumata puidutöötlemine ning puidutoodete tootmine, kus hinnad jäid eelmise suve tasemele, aga kuises võrdluses langesid rohkem kui protsendi jagu. Sektoris on toormega varustatus paranenud ning palgasurve alanenud, kuid ka nõudlus alanenud, mistõttu on peatunud ka tootjahindade tõus. Enam puudutas hinnatõus kemikaalide ja keemiatoodete tootmist ning elektrimasinate ja aparaatide tootmist, kus hinnad kerkisid aastaga rohkem kui 7%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juulikuise küsitluse põhjal on tööstusettevõtete hinnatõusu ootused eelmiste kuudega võrreldes veidi tõusnud. 2/3 ettevõtjatest prognoosis lähikuudeks müügihindade püsimist praegusel tasemel, veerand küsitletutest ootas hindade kasvu. Suuremaid hinnasurveid võis jätkuvalt näha keemiatööstuses.

Pärast juunikuu kiiremat tõusu juulis ekspordihindade osas olulisi muutusi ei toimunud. Kuises võrdluses oli keskmine hinnatõus vaid 0,1%, aastane kasvutempo aeglustus 4,3%ni. Ekspordihindade aastase kasvutempo aeglustumist mõjutas enim puidu ja puittoodete hindade langus võrreldes juuniga. Impordihinnad jätkasid juulis tõusutrendil, samas kasvutempo aeglustus oluliselt. Eelmisest kuust olid hinnad 0,5% kõrgemad ja aastane kasv oli 8,8%. Kui varasematel kuudel mõjutasid impordihindade tõusu kõige rohkem naftasaadused, siis juulis oli tugev hinnakasv metallide impordil.

Juulis kiirenes enim ekspordihindade aastakasv keemiatööstuses (21%ni), millele avaldas mõju nafta maailmaturuhinna kiire tõus. Teiste sektorite osas olulisi hinnatõuse polnud märgata. Suurim ekspordihindade langus oli metsamajanduses, kus hinnad olid aastatagusest perioodist 8% madalamad. Endiselt jätkus kerge hinnalangus elektrimasinate- ja aparaatide tootmises.

Naftasaaduste impordihinnad olid juulis endiselt poole võrra kõrgemad kui aasta tagasi, samas eelmise kuuga võrreldes jäid hinnad samale tasemele. Oluliselt kiirenes aga metallide impordihindade aastane kasvutempo (11%lt 19%ni), juunist olid nende hinnad 8% kõrgemad. Sesoonsusest tingituna jätkus kuises võrdluses põllumajandussaaduste hinnalangus, kuid aastaga olid nende hinnad tõusnud peaaegu veerandi võrra. Ainsana olid eelmise aasta juulist madalamad puidu ja puittoodete ning elektrimasinate- ja aparaatide sisseveo hinnad. Puidu hinnad on languses nii Euroopas kui ka mujal maailmas.