Paljuräägitud masu on jõudnud igasse tuppa.
Kuigi kaukapõhjas võivad uhkeldada veel nii mõnedki kenad koidulad, on inimestel
alateadlik hirm. Hoitakse kokku, kindlustatakse "tagalat". Kindlustunne astub
iga päevaga allamäge ja see väljendub ka kõigi kaupmeeste taskutes.
Kui varem tundsime ostmisest rahulolu, siis nüüd tunneme vaat et suurematki rõõmu raha kokkuhoidmisest. Kuigi kaupluste käibed on oluliselt langenud, on tegelikult inimeste ostujõud suures osas säilinud. Et mitmete kaupade ja teenuste hinnad on viimase poole aastaga oluliselt alanenud, saavad paljud inimesed elada tarbimisharjumusi muutmata. Samas on raha väärtus igaühe jaoks kasvanud ning see mõjutab ostukäitumist.
See tähendab, et kaupmeeste põli on lähitulevikus okkaline ja riigi rahakott ei täitu käibemaksuga nii hoogsalt, kui unistada võiks.
Ostuhull on asendunud "säästuostjaga", kes on tasakaalukam, ratsionaalsem ja reklaamile vähem vastuvõtlik. Oluliseks on muutunud ostetava kvaliteet, päritolu (kodumaine on jälle kõva sõna), keskkond, milles teenust või kaupa pakutakse, ja loomulikult teenindus. Kaupmehed peavad järjest enam ponnistama ja vingerdama, et inimesed just neile oma raha tooksid. Iseenesest on see ju hea. Aeg, mil teenindajad vaat et "vastu tahtmist" klientidelt raha vastu võtsid, on ajalugu.
Klient saab taas maitsta troonil olija staatust. Igaüks pingutab tema tähelepanu pärast, letti tuuakse sõbralikemad müüjad, naeratused, jällenägemissoovid. Sest olgem ausad, paljud lükkasid veel hiljuti tõe kliendi kuningaks olemisest kalevi alla ning pingutasid pigem selle nimel, et kaupa jätkuks ja seda piisava kiirusega ette antud saaks. Praegu ajendab vähimgi rahulolematus tarbijat ülikergelt ostust loobuma, täpsemalt, annab hea põhjenduse, et säästa. Kui varem tundsime ostmisest rahulolu, siis nüüd tunneme vaat et suurematki rõõmu raha kokkuhoidmisest.
Iga äri tulevik sõltub sellest, kui oskuslikult suudab selle peremees uue rolli omaks võtta ja olla teenindaja suure algustähega. Keerulistel aegadel võidavad need, kes ka buumi ajal suutsid hoida kliendi fookuses.
Sel aastal peaksime jõudma põhja, kus olukorra stabiliseerumine võtab veidi aega, ning järgmisel kevadel on lootust esimestele väikestele positiivsetele nihetele käibe kasvu osas. Ettevõtetelt, mis on ennast maksimaalselt voolujooneliseks lihvinud, võib oodata ka kasumi osas positiivseid nihkeid.
Samas 2005-2007. aasta marginaalid ei taastu mitte kunagi. Need olid aastad, mil ettevõtted kasvasid tänu laienemistele, mida toetasid suured kasumimarginaalid ja odav laenuraha.
2009. aasta võimaliku kasumi söövad ära osaliselt laienemisest ja laenudest tulenenud kõrged kulud, mida ei suudeta käibe langusega samas proportsioonis kärpida. Paljudel ettevõtetel ei jätku käibekapitali, et finantseerida tegevust kriisiaastatel.
Seega võib oodata pankrotte, samuti jätkuvad ühinemised ja ülevõtmised. Ettevõtetele, kes püsima jäävad, tekib rohkem ruumi. Turgu jagatakse aktiivselt ümber.
Riigi roll on olla usaldusväärne, tagada stabiilsus ning hoida kodanike pea selgena. Praegu peaks ergutama tarbimist, kuid seda mitte õõnsate üleskutsetega, vaid tuleviku osas kindlust andvate otsuste vastuvõtmisega. Riigi seisukoht peaks alati olema "Tarbi targalt, see tähendab mõõdukalt!" ning see kehtib 101 protsenti ka riigiaparaadi kulude osas.
Seotud lood
Selveri pagarilettide küpsetusjuhi Irina Kaganskaja sõnul on viimastel aastatel pagaritoodete müük märkimisväärselt kasvanud. Eriti menukaks on osutunud käsitsi valmistatud ciabatta'd ja focaccia'd oliividega.