„Et jooksevkonto on Eestis tasakaalustunud ning isegi väikeses ülejäägis, on Eestile hea uudis, sest see tähendab edasiste haavatavuste vähenemist,“ märkis Arumäe ning lisas, et tegemist on ühe põhilise tasakaalustamatuse näitajaga, mis lihtsalt pidi tasakaalustuma.
„Nüüd katab Eesti investeeringutevajaduse täielikult sisemaine sääst ning on aeg oma võlgu välismaailma ees vähendada,“ selgitas ta.
Arumäe tõi välja ka teistsuguse vaatenurga ehk raha ei voola enam nii meeletult sisse, et me üle tarbida saaks. „Loomulikult kajastab see seda, et investeeringuvajadus Eestis on ajutiselt väga väikeseks kärbunud ning jooksevkonto on tasakaalustunud eelkõige tarbimise ja investeerimise kidura seisu tõttu, mis näitab majanduse hetkel põdurat tervist,“ rääkis Arumäe.
„Aga nüüd, kui jooksevkonto on tasakaalus, oleme jõudnud punkti, kus me ei sõltu välisrahastamisest ning selle kokkutõmbamine ei saa olla enam edasise majanduslanguse põhjustajaks,“ lisas ta optimistlikumalt.
Kuigi jooksevkonto tasakaalustumine oli võimalik üksnes majanduskriisi tingimustes, olles ühtaegu nii selle tulemus kui ka põhjus, siis ega enne jooksevkonto ülejääki jõudmist uut majandustõusu tulla ka ei saa, selgitas ta.
Selleks aastaks prognoosib Arumäe jooksevkontole kerget ülejääki. Põhjuseks asjaolu, et sisenõudlus jääb ilmselt veel mõneks ajaks tunduvalt kiduramaks, samal ajal kui välisnõudluses on loota stabiliseerumist. „See aitab ekspordile orienteeritust suurendada ning paneb aluse tervislikumale majanduskasvule,“ võttis ta kommentaari kokku.