Autor: Kaubandus.ee • 20. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui igaüks meist tarbiks täna rohkem kui eile, oleks meie majandusel homme parem. Sellist nõudlust, mis oli möödunud tõusu lõpuaastatel, tagasi oodata on ebarealistlik. Seega ei näe ma lähiaastal ei Eesti majanduses ega ka autoturul väga suuri muutusi, eelkõige sisetarbimises. Inimesed on olukorraga kohandunud ja oma tarbimisharjumusi muutnud, otsuseid tehakse märksa läbimõeldumalt. Kuigi mitu uuringut näitavad Eesti inimeste kindlustunde ja optimismi tõusu, ei tähenda see veel sisenõudluse kasvu.

Autoturu tõus uute sõidukite müügis on lähema kahe aasta jooksul üsna marginaalne ja seda kahel põhjusel: sisenõudluse vähesus ja selge tarbimiseelistuste muutus. Lähiaastate kasvumootorina näen äriklienti ja pikemas perspektiivis tõusu erakliendi segmendis ning seda proportsioonis kindlustunde kasvuga. Kui ettevõtetes on näha paranemise märke, siis tingib see ka tarbesõidukite müügi kasvu. Äriklient on seni olnud autopargi uuendamisel mõistetavalt tagasihoidlik, kuid ühel hetkel ollakse olukorras, kus pargi uuendamise käigus tuleb välja vahetada ka sõidukid.

Autoturg on lähiminevikus olnud tänu headele aegadele ekspansiivne. Küll on kesine olnud klientidele lisaväärtust pakkuvate teenuste arendamine ning tegemata töö on valusasti tunda andnud. Selles olukorras on oluline leida oma meeskonna jõulisi isiksusi ja tugevdada meeskonda, kes oskaksid leida ärile uutmoodi lahendusi ja uuendusi ellu viia. Seega, meie valdkonnas tuleb praegu lisaks kulude vähendamisele pingutada, et leida täiendavaid tuluallikaid.

Kriisiga toime tulemiseks oleme jõuliselt suurendanud oma kuluefektiivsust, samuti oleme parandanud jaotusvõrgu toimimist. Oleme tsentraliseerinud kõik tugifunktsioonid - meie senised iseseisvad tütarfirmad tegutsevad praegu esindustena.

Positiivsena võib märkida, et terve meeskond keskendunud esindustejuhte teab, mida olukorraga toime tulemiseks teha, ja pingutab tulemuse nimel.

Oleme vähendanud olulisel määral laomahte, mis tõi küll kahjumi, kuid aitas hoida kassavoo positiivsena ning kindlustas jätkusuutliku tuleviku. Oleme koondanud ka kõik oma ettevõtted ja esindused ühise kaubamärgi alla ja koostanud erinevatest brändidest erinevatele kliendigruppidele mõistliku portfelli. Meie tuleviku märksõnad on kliendi ootustele parem vastamine. Selleks peame veel panustama oma teeninduskvaliteeti ja innovatiivsusesse. Esimesed lahendused, näiteks kiirhooldus ja lisagarantiid näitavad meie sellekohast valmisolekut.

Mida riik teha võiks? Valitsuse fookus võiks olla õigeaegsetel, piisavatel ja tarkadel valikutel eurole kiire ülemineku kindlustamiseks ning konkreetsete meetmete rakendamisel sisetarbimise suurendamiseks.

Mida me kõik teha võiks, on see, et kui igaüks meist tarbiks täna mõne protsendi rohkem kui eile, oleks meie majanduses ja meil kõigil homme parem olukord. Siin sõltub palju mitte ainult valitsuse, vaid ka meedia rollist kindlustunde loomisel.

Millest oleks Eestil praegu abi?

Säilitada selge pea ja mõistus. Toetada eksporti ja sisenõudlust. Kuna riigil on pea olematu laenukoormus, võiksime maksude tõstmise asemel neid hoopis vähendada ja eurole üle minnes tagada uus stabiilne tõus.