Autor: Mariliis Pinn • 6. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Kaubanduspindade areng on terviklik,” ütles Colliers International Eesti esinduse tegevdirektor Avo Rõõmussaar Äripäevale. Turg on tema sõnul aktiivne üle Eesti. “Büroopindade puhul saame rääkida vaid Tallinnast, tööstuspinnad on Harjumaal ja mõningal määral Tartus. Kaubanduspindade turg toimib hästi aga nii Tallinnas kui ka mujal tõmbekeskustes,” selgitas ta.

Sealjuures ei erine pinna üür ankurüürnikule kuigi palju. “See tuleb suuresti ehitushinnast ja kõigub vaid veidi,” ütles ta. Siiski on Rõõmussaare hinnangul olnud kiire esmatarbekaupade pindade areng ja kohati tundub näiteks ETK ja Maxima laienemishoog õigustamatu. “Seda ei juhi tarbija, vaid kaupmeeste konkurentsikäsi,” lisas ta.. Tallinnas on praegu suhteliselt vaikne, sest suuri pindu pole pärast Rocca al Mare, Kristiine ja Magistrali keskuse laienemist turule tulemas enne 2014.–2015. aastat. “E.L.L rajab Smuuli teele uut keskust, Pro Kapital teatas Ülemistele ehitamisest ning käivad jutud H&Mi poe avamisest endises peapostkontoris,” loetles Rõõmussaar. “Täielikust kaubanduslikust nirvaanast on puudu vaid IKEA.” Iga keskus peab nii üürnike kui ka klientide meelitamiseks leidma oma niši. “Kristiine ja Rocca al Mare on moekeskused, Järve on pühendunud kodukaupadele jne,” tõi Rõõmussaar näiteid ning lisas, et hiljuti EfTENi omandusse läinud ja vahepeal pea hääbumas olnud Mustika keskus peab oma suuna alles leidma.

Kaks aastat pindade põuda

Kaubanduspindade üürihinnad püsivad stabiilsed, kuna lepingud tehakse pikaks ajaks. Näha on vaid väikest tõusu. “Uut pinda ei ole juurde tulemas ja vaadatakse hoolega, kuhu oma pood teha, iseendaga keegi väga konkureerida ei taha,” rääkis Rõõmussaar. Mõistagi peab arvestama ostujõuga, mis majandusolukorra potentsiaali silmas pidades ei ole kuigi julgustav, ja demograafilise arenguga, mis on pika vaatega mõjur. Kaubaks lähevad ka eksklusiivsed, sealhulgas tänavaäärsed pinnad, mille ruutmeetri üür võib olla 40–45 eurot kuus.

Hinnad aastatetagusel tasemel. OÜ Ülemiste Center tegevdirektor Guido Pärnits selgitas, et üüri taseme tipp oli 2008. aastal. Siis hakkas see aasta-aastalt langema ja jõudis madalseisu 2010. aastal. “Praegust hinnataset võiks võrrelda 2009. aasta tasemega,” isas ta.

Kõik üüritaseme languse jooned ei liigu Pärnitsa sõnul ühes rütmis. “Kriisiaeg mõjutas erinevate kaubagruppide müüki erinevalt. Usun, et nii sel kui ka järgmisel aastal on üürihindade tõus ennekõike seotud tarbijahinnaindeksi muutusega, eeldada võib kolme-neljaprotsendist tõusu,” märkis ta. Pärnitsa sõnul pole hästi töötavatel keskustel üürnike leidmisega raskusi ja need toimivad sajaprotsendise täituvuse tasemel.

“Pole mustvalget vastust küsimusele, kas kaubanduspinda on puudu või üle,” arutles Pärnits. “Kindlasti on praegu ja ka edaspidi üürnikke, kes ei leia kaubanduskeskustes endale meelepärast pinda, olgu see siis seotud pinna suuruse, kuju, asukoha või sellega, et neile sobivates keskustes pole vabu pindu. See ei tähenda siiski seda, et turul on puudu kümneid tuhandeid ruutmeetreid kaubanduspinda.

On aga ilmne, et kui mõni turul domineerivatest keskustest tahaks endale juurde ehitada 20 000 ruutmeetrit pinda, siis ei ole selle täitmine võimatu ülesanne.” Hea näide on tema hinnangul Kristiine keskus, mis vaatamata kriisiajal tehtud laiendusele on ilusti täidetud ja töötab korralikult. Pärnitsa sõnul leidub alati ka selliseid üürnikke, keda suured kaubanduskeskused endale ei soovi. Tegemist on kas üürnike kvaliteedi, finantsilise olukorra või nendega seotud isikute ajalooga.

OÜ Järve Kaubanduskeskus üürisuhete juht Helen Metsvaht ütles, et soovijaid on rohkem, kui keskusel pinda pakkuda on. “Järve keskuses praegu vabu kaubanduspindu

ei ole. Kõige suurem on nõudlus esimesel korrusel asuvate heas asukohas pindade vastu, kus hinnad jätkuvalt tõusevad ning on jõudnud peaaegu 2007.–2008. aasta tasemele. Suurtel pindadel ja keskuse ülejäänud korrustel on üüritase viimastel aastatelstabiilne püsinud. Endiselt on Järve keskuse vastu tugev huvi sisustus- ja kodukaupade kauplustel,” lisas Metsvaht.

Tasub teada! Saadavus nullilähedaneSUURTES OSTUKESKUSTES on jätkuvalt vabu pindu väga vähe ning see sunnib üürnikke alternatiivseid võimalusi otsima. on kaubanduspinnad, mis asuvad tiheda jalakäijate liiklusega tänava ääres, on hästi nähtavad ja suurte vaateakendega. Välisturistide arvu kasvu tõttu on suvi Tallinna vanalinnas tegutsevatele jaemüüjatele parim aeg.

POPULAARSUSELT TEISEL KOHAL

ALLIKAS: COLLIERS INTERNATIONAL EESTI

Lugege pikemalt esmaspäeva, 6. augusti Äripäevast!