Jaekaubandus jätkab mõõdukat kasvu

Tänavu septembris ulatus jaemüük statistikaameti andmetel 365 miljoni euroni, suurenedes aastaga 7%. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 1%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 462 miljonit eurot, tõustes aastaga 13%.

"Sel aastal on sisetarbimine olnud suhteliselt tugev. Kuigi hinnad on mitmetes kaubagruppides ka tänavu suurenenud, on inimeste sissetulekute kasv olnud üldiselt veelgi kiirem," kommenteeris majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember. "Samuti on tarbimise kasvu toetanud hõivatute arvu ning turistide arvu suurenemine, mis on kasvatanud oluliselt ostuvõimelist kontingenti. Samas on veelgi kiiremat mahtude kasvu takistanud küllaltki kõrge inflatsioon, mis on mõnevõrra vähendanud ostjate võimekust."

Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük püsivhindades 4%, mis on küll veidi aeglasem augusti kasvust, kuid sellegipoolest märkimisväärne tulemus.

Lemberi sõnul on toiduained üks inflatsiooni enimmõjutatud kaubagruppe. "Toiduainete hinnad on maailmaturul nüüd juba 4 kuud järjest tõusnud ja ületanud mulluse suve kõrgtasemed," lisas ta. "Samas viimastel kuudel on tõusutrend oluliselt aeglustunud, mistõttu võib eeldada, et on jõutud tasakaalupunkti ning kui loodus tugevalt vahele ei sekku, siis järgnevatel kuudel võib rahulikumalt hingata." Kuna toidukaubad moodustavad suhteliselt suure osa eestlase ostukorvist, mõjutab Lemberi sõnul selles segmendis toimunud hinnatõus negatiivselt ostlemist ka teistes kaubagruppides.

Mõningane kasvu aeglustumine jätkus septembris sõidukikaubanduses. Kui aasta esimesel poolel kasvasid vastava segmendi mahud keskmiselt 33% kuus, siis septembris aeglustus kasv 16%ni. Loidust sõidukikaubanduses iseloomustab ka liisingfirmade statistika, kus liisingu uusmüük kasvas aastaga vaid 7%, mis oli viimaste kuude aeglaseim tempo. Samas mootorikütuse müügi kasv oli viimaste kuude kiireim ning selle maht suurenes aastaga samuti 7%. Tulenevalt kütuse kõrgest hinnast ulatus müügitulu suurenemine koguni 29%ni.

Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter jäi oktoobris eelmiste kuudega võrreldes pea samaks, kuigi hinnangud eelmiste kuude müügile olid nõrgemad, oldi tuleviku suhtes pigem positiivselt meelestatud. Tarbijate kindlustunne kukkus septembris selle aasta kõige madalamale tasemele. Tõusis inimeste mure nii iseenda kui ka riigi majandusliku olukorra suhtes järgmise 12 kuu jooksul.

Lemberi sõnul järgnevatel kuudel suuri muutusi oodata ei ole ning ilmselt jätkub sarnane kasv ka aasta ülejäänud kuudel. "Tuleva aasta algul võib tarbijates mõningast ebakindlust tekitada elektrihinna tõus, mis paneb ostja automaatselt oma kulutusi üle vaatama. Samuti on tulevaste kuude müügimahtudes oma osa selles kui külm talv tuleb. Kui liiga suur osa pere eelarvest kommunaalkuludeks ära kulub, siis avaldab see tahes tahtmata mõju ka tarbija ostuvõimele," ütles Lember.