Autor: Maarit Eerme • 4. juuli 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saarioinen tahab tõsta tootmismahte

Saarioinen Eesti juhatuse liige Märt Vilbaum rääkis, et nende tehasel on võimekus toota 40% rohkem ning sooviks on rohkem hõivata turgu hõivata Lätis ja Leedus.

Saarioinen Eesti juhatuse liige Märt Vilbaum rääkis, et neil on tugevaim koostöö Prisma Peremarketiga ning see on tema sõnul olnud nii juba läbi aegade. „Hea koostöö põhjuseks on mõlemapoolne ärikultuuri ja -filosoofia mõistmine,“ selgitas ta. Vilbaum lisas, et mõnegi teise jaeketiga on koostöö natuke keerulisem, pealegi on mitmetel veel oma köök. „Kuid siiski on meie toodang müügil kõikides jaekettides,“ kinnitas Vilbaum. Ettevõtte toodangut on võimalik leida ka näiteks tanklate lettidel ning kanda on kinnitatud ka HoReCa sektoris. Lisades, et iga partneriga on oma spetsiifika.

„Usun, et jaekettide omaköögid hakkavad peagi mõtlema kulutuste peale, et kui efektiivsed nad on,“ ütles Vilbaum. Kommenteerides, et tootmine on suhteliselt spetsiifiline tegevus ja see ei ole köökide jaoks ehk kerge. „Ma arvan, et väga laia sortimendi hoidmine väikeste kogustega on suhteliselt ebaefektiivne. Tarbijad sooviksid samas näha poelettidel erinevate tootjate poolt pakutavat mitmekesist valikut, mis aga ainult oma köögi poolt valmistatavaid tooteid pakkudes ei ole võimalik.“ Vilbaumi sõnul on jaekettide lettidel omaköögid nende kõige suuremateks konkurentideks, kellel silma peal hoida.

See, et jaeketis toode hästi müüks, on mitmetes lepingutes Vilbaumi sõnul kokku lepitud ka kulutused turundustegevusele. „Kollane silt jaeketi riiulil mõjutab väga oluliselt toote müüki,“ ütles Vilbaum, kuid lisas, et ega nad kogu aeg ka kampaaniaid teha ei saa, sest jaeketid soovivad vaheldust ja nemad peavad samuti tootmiskulud tagasi teenima.

Saarioinen Eesti müüb Eestis valmistoite Mamma nime all, kõik tooted on välja töötatud siin kohapeal. „Emafirmast  toome Eestisse üsna laias valikus tooteid, eelkõige pitsasid, kastmeid ja keediseid, nende osakaal müügimahust moodustab umbes kümnendiku,“ ütles Vilbaum. Ta kommenteeris, et emafirmale toodavad nemad siiski rohkem, kui emafirma toodangut Eestisse jõuab. „Emafirmale läheb umbes pool toodangu mahust.“

Vilbaumi sõnul nad hetkel Venemaa turule ei pürgi, sest sinna on keeruline siseneda. Samuti on neil kokkulepitud, et selle suunaga tegeleb emaettevõte Soomes. Saarioinen Eesti impordib enda toodangut Soome, Lätti ja Leetu.

„Me jälgime ikka konkurente ja nemad meid,“ kommenteeris Vilbaum Saarioineni tootearendust, kuid ta ei osanud konkreetseid tooterühmasid välja tuua, mida nad võiksid veel tootma hakata. „Toodete ideed tulevad ikka oma  inimestelt, abiks samuti tarbijauuringute andmed ja suhtlemised klientidega,“ ütles ta. Lisades, et nad ei ürita mitte kedagi kopeerida, sest Saarioinen on suurim Põhjamaade valmistoidu valmistaja.

Saarioinen Eesti on teinud kunagi ka jaekettide omamärgi tooteid, kuid see vaibus ära. „Hetkel oleme taas ühe omamärgitoote loomise alguses ühe jaeketiga, kuid sellest ei ole hetkel veel põhjust suuremalt rääkida,“ ütles Vilbaum. Tema sõnul otsustab lõpuks siiski tarbija, mida nad toodavad ja jaekettidele pakuvad.

„Meie sordimendis on ka gluteeni- ja laktoosivabasid tooteid, kuid nendest räägitakse rohkem, kui meie toodete müüginumbrid näitavad.“ Vilbaum lisas, et ehk nad ei ole leidnud õiget tarbijat üles ja seetõttu on nende toodete tarbimine väike.

Suve kõige populaarsemad tooted nende valikust on kindlasti võileivad. Samuti lähevad väga hästi salatid ja stabiilset müüki näitavad ka supid, suvel eriti külmsupid.

Vilbaumi sõnul on neil hetkel esimene soov saada tehasest kätte täisvõimsus, sest hetkel on võimalik kasvatada mahtusid veel umbes 40% ulatuses. „Seega meil on veel arenguruumi,“ ütles ta. Siis soovitakse paari aasta pärast hakata tootma omanikele kasumit ning suurendada ka mahte välisturgudel. „Nimelt soovime müüa Lätti rohkem toodangut, kui seda praegu teeme.“

„Kui Balti riikidest keegi omab mingit kogemust valmistoitude ja nende kvaliteedi osas, siis selleks on Eesti, sest Lätis ja Leedus peale salatite ja võileibade suurt midagi ei teatagi,“ rääkis Vilbaum. Ta lisas, et teistes Balti riikides on väga raske turustada klassikalisi valmistoite. „On proovitud ja proovitakse veel, aga eks kunagi seal see läbimurre ka toimub,“ oli Vilbaum kindel.

Saarioinen on mõelnud ka enda tehasepoe peale, kus saaks katsetada uusi tooteid, kuid nad on siiski seisukohal, et tootja peaks jääma tootmise juurde ning kaupmees müümise juurde. „Igaüks peaks tegema oma asju hästi,“ oli ta kindel.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757