Autor: Kadrin Karner • 5. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kaupluste või kaubanduskeskuste eripäraks on suur külastajate hulk, rohkelt puhastatavaid pinnakattematerjale ja erinevat tüüpi mustust,“ ütles Puhastusimport OÜ tootejuht Pille Kasari. Tema sõnul on kauplustes leiduvatest mustuse tüüpidest peamised hooajaline porine või lumesoolane mustus kaupluse sissekäigu juures, toidurasv grill-lettide ümber, tugevad veesetted tualettruumides ja müügisaali igas osakonnas sellele eripärane mustus.

ISS Eesti puhastusdivisjoni juht Helena Tammessaar tõi esimese asjana porisel ja lumisel ajal puhtuse tagamiseks välja koristussageduse tõstmise. Tihedam puhastamine aitab vähendada kauplusesse ja kaubanduskeskusesse jalanõudega laiali kantava mustuse hulka. „Kui suvel piisab väheniiske mopiga pesemisest siis talvel oleks soovituslik kasutada märga ja niisket moppamist koos kuivatamisega.“ Tammessaar soovitab ka päevasel ajal kaubanduskeskuse hooldada põrandaid kombineeritud põrandapesumasinaga, valides hooldamise sagedus vastavalt ilmale - mida porisem ja märjem, seda tihedamalt. Kasari lisas, et märjem meetod aitab soola põrandapinnalt lahti leotada. „Lahtileotatud mustus tuleb kindlasti kokku koguda ja seda on kõige tõhusam teha puhastusmasinaga.“ Puhastusmasina valimisel soovitab ta lähtuda puhastatava pinna suurusest ja põrandakattematerjali eripärast - struktuurist, vee- ja ainetaluvusest.

Head abimehed  - veeimur ja impregneerimine

Kuna enamus mustust tuleb hoonesse õuealalt, tasub Kasari sõnul alustada pori ja tänavamustuse kogumisest porimattide ja –vaipade abil. Tammessaar soovitab kaubanduskeskustesse muretseda veeimuri, millega saab porivaipadest päeva jooksul suurema vee välja imeda, mõjutades nii oluliselt keskuse põranda väljanägemist päeva jooksul.

Kuigi Eestis on juba olemas aineid, mille abil moodustub põrandatele nn vetthülgav kiht, kasutatakse impregneerimiseks nimetatavat töötlemist harva. „Eraldi on olemas ained nii kivipõrandatele kui vaipadele ning nende kasutamine muudab pindade hoolduse lihtsamaks ja ka soodsamaks, kuid kuna impregneerimine on eraldi teenus, siis see väga populaarne veel ei ole,“ selgitas Tammessaar.

Küsimusele, kas koristussageduse tõustes tõuseb ka teenuse hind, vastas ISS Eesti puhastusdivisjoni juht, et koristussageduse tõustes tõuseb aine kulu ja kindlasti vajadus päevase valvekoristaja järele, mis tõstab oluliselt ka teenuse hinda. „Eestis ei olda valmis väga tihti talveperioodil koristuse eest rohkem maksma. Küll aga on ISS-il kliente, kes seda juba aastaid teevad.“ Ka SOL Eesti müügijuht Regina Pohla kinnitas, et kuigi üldiselt ei ole talveperioodil koristuse eest rohkem maksmine levinud, on võimalik leida kesktee, arvestades eraldi suve- ja talvehinda ning kujundades kliendi jaoks nende põhjal ühesuuruse kuumakse läbi aasta.

Kuna puhtust saab luu vaid puhta koristusvahendiga, on lisaks kaupluste ja kaubanduskeskuste koristamisele oluline pöörata tähelepanu ka koristustarvikute ja masinate puhastamisele, sest see on sama oluline, kui regulaarne koristus, ütles Kasari. „Kui kunagi pesti moppe nö kraani all siis praegu kasutatavad mopid vajavad kindlalt pesumasinas pesemist, muidu ei ole võimalik sealt mustust kätte saadagi,“ märkis Pohla ja lisas, et teist korda pesemata mopiga põrandat puhastama ei minda.

Trendid: eelniisutatud mopid, lapid ja dosaatorsüsteemid

Puhastussektoris valitsevatest trendidest kõneledes märkis Tammessaar, et kui kodumajapidamises liigutakse üha enam looduslike vahendite kasutamise poole, siis puhastussektoris seda trendi täheldada ei ole. Põhjus peitub sellest, et looduslikuma vahendiga kulub töö tegemisele enam aega ning ained ise on kallimad. „Klient ei ole veel valmis selle eest suuremat hinda maksma. Seevastu kasutatakse järjest enam eelniistatud koristustekstiile nagu mopid või lapid ning ainete automaatseid dosaatorsüsteeme.“ Õige doseerimine hoiab kontrolli all nii aine kulu, kui kaitseb ka puhastatavaid pindu, hoides ära nende rikkumise liigse ainekasutuse tõttu.

SOL Eesti müügijuhi sõnul koristusmasinate tööpõhimõtetes suuri muutusi või arenguid toimunud ei ole, küll aga on aja jooksul muutunud masinate väline disain, automatiseeritus ja tööergonoomika, mis mängib rolli töö sooritamisel. „Kuna koristusmasinate puhastusharjad on üldjuhul ümarad aga nurgad kandilised siis on ümara harjaga kandilisse nurka keeruline pääseda. Üha enam arvestatakse sellega masinate puhul ning tehakse need sellised, et käsitööna toimuva koristuse osa oleks võimalikult väike.“ Moppide ja koristuslappide valdkonnas on muutusi rohkem olnud – näiteks kasutatakse ka kauplustes (lihaletid, kalaletid) toiduainetööstusest tuntud hõbedasisaldusega lappe, millel on desinfitseeriv mõju. Halva lõhna neutraliseerimiseks (näiteks tualettruumides) võib kasutada probiootiliste bakteritega puhastusaineid, rääkis Pohla.

Tema sõnul on puhastusteenust pakkudes kõige keerulisem aga samas tähtis kokku leppida, mida tähendab kellegi jaoks puhas. See muutub oluliseks näiteks olukorras, kui kaupluse esindajana töö tellinud inimene vahetab ametit ning aitab vältida vääritimõistmist puhastusfirma ja kaupluse uue töötaja vahel. Samuti soovitas SOL Eesti müügijuht kirja panna kõrvalekalded või nende protsent kokku lepitud puhastustasemest. „Näiteks kui puhastusteenindaja puhastab klaaspindu õhtul siis päevavalguses võib mõne teise nurga alt vaadates näha sõrmejälgi.“

Erinevatest puhastusfirmadest pakkumist võtmiseks ja selle hilisemaks võrdlemiseks, tasub hinnapäringuga koos esitada ka soovitud tööde loetelu, sest ettevõtted kasutavad asjade kirjeldamiseks tihtipeale erinevat sõnakasutust, märkis Pohla.