Kindlustunne koos priske palgatõusu ja energia hindade langusega ergutab sakslasi tarbima, mis on euroalalt üks hea uudis.
Jaanuaris kasvas jaemüük Saksamaal tempos, mida pole nähtud seitse aastat. Sesoonselt korrigeeritud jaemüügi reaalkasv oli jaanuaris eelnenud kuuga võrreldes 2,9%.
Analüütikud möönavad, et näitaja on heitlik ja seda korrigeeritakse tagantjärele tihti, ent samas võib see olla veeel üks kinnitus Saksamaa majandusolude paranemisest. Läinud aasta majanduskasvu andis eratarbimine 0,6 protsendipunkti.
Eratarbimise kasvuks on olukord Saksamaal mitmeti soodne. Tööpuudus on madal ja palgad kasvavad. Sellest aastast jõustus Saksamaal miinimumpalk (8,5 eurot tunnis), mis oli Saksa Sotsiaaldemokraatide tingimus kantsler Angela Merkeli juhitud valitsuskoalitsiooni minekul. Läinud nädalal jõudis Saksamaa üks suurimaid ametiühinguid IG Metall kokkuleppele, millega palgad tõusevad 3,4%. 3,7 miljonit töölist esindava ametiühingu palgakokkulepped on reeglina eeskujuks ka Saksamaa ülejäänud palgakõnelustel.
Läinud nädalal avaldatud turu-uuringute firma GfK uurimuse järgi on sakslaste ostuhuvi praegu kõrgeimal tasemel 2006. aasta detsembrist. Soov säästa, mille poolest sakslased muidu kuulsad on olnud, on praeguses ülimadalate intressimäärade keskkonnas rekordmadalal tasemel.
Inflatsiooni pole Saksa majanduses ollagi – jaanuaris alanesid tarbijahinnad Saksamaal 0,4%.
„Koos äärmiselt stabiilse olukorraga tööturul, on see kaasa toonud nii tööl käijate kui pensionäride reaalsissetulekute märkimisväärse tõusu,“ nenditakse GfK uuringus.
Eurostati äsja avaldatud andmeil oli töötuse määr Saksamaal jaanuaris vaid 4,7%, mis oli madalaim näit kogu Euroopa Liidus.
Peamised riskid lähtuvad Kreekast ja Ukrainast.