• 22.04.15, 10:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uuring näitab palgalõhet, jaeketid ei kinnita

CV-Online’i palgauuringukeskkonna Palgad.ee andmetel on müüja/kassapidajana töötavate naiste palk meeste omast 8,3% madalam, kuid jaeketid ütlevad, et neil saavad sama töö eest mehed ja naised sama töötasu vaatamata soole.
Uuringust selgus, et nais kassapidaja/müüja saab keskmiselt igakuiselt netotasu koos lisatasudega 472 eurot ja mehed samadel alustel 515 eurot.
„Tihtilugu on meedias palgalõhe põhjendanud eeskätt naiste töötamisega madalamalt tasustatud positsioonidel. Statistikaameti tööjõu-uuring ja CV-Online’i andmebaasi palgaootuste analüüs aga näitab, et tegelikkuses on üheks peamiseks põhjuseks see, et naiste palgaootus on märgatavalt madalam ning sellest tulenevalt on madalam ka makstav palk, kommenteeris CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.
CV-Online’i palgaootuste analüüsist selgus, et naiste palgaootus sama ametipositsiooni puhul on keskmiselt 15% väiksem kui meestel.
Rimi personalijuht Kaire Tero ütles, et nende ketis on palgatasemed määratletud positsiooni mitte soo järgi. „See tähendab, et meil on iga ameti kohta kindlaks määratud tööülesanded ning sellele vastav tasu,“ rääkis Tero. Lisades, et ametisse kandideeriva inimese puhul vaadatakse eelkõige tema sobivust ametisse, mitte mingeid muid näitajaid (sh sugu). Seeläbi võib Rimi personalijuht kinnitada, et neil saavad üht ja sama tööd tegevad inimesed ka sama töötasu vaatamata soole.
„Tööle värbamisel peame kõige olulisemaks seda, et inimene sobib antud positsioonile. Me ei eelista mehi ega naisi,“ ütles Tero. Kuid kinnitas, et paraku aga kaubanduses kipub olema pigem naiste ülekaal. „Samas on hea meel tõdeda, et üha enam kandideerib ka kauplustesse hakkajaid mehi ning usume, et naiste ülekaal hakkab ehk tasapisi vähenema,“ loodab Tero.
"Maximas on kõik kassapidajad ja müüjad tasustatud ühe mudeli alusel. Ühtegi eristamist soo või ükskõik, millise muu tunnuse alusel ei ole," ütles Maxima Eest brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe.
Ta kommenteeris, et Maxima esmane eesmärk on leida lahendus kroonilisele tööjõupuudusele ja sellest lähtuvad nad ka oma töölevõtmise eelistustes - eesmärk on leida sobival määral ja kvalifikatsiooninõuetele vastavat tööjõudu. "Me pole siin kaubandusketina sugugi eriseisus ning sarnane tööjõupuudus on väljakutseks kõikjal kaubandussektoris igal pool Eestis," ütles Lehtmäe.
Maxima kauplustes on keskmiselt võttes müüjate-kassiiride puhul orienteeruv suurusjärk üks mees üheksa naise kohta. "Kaupluseti ja regiooniti võib see olla erinev, kuid üldine suhe kogu Eesti lõikes on selline," selgitas Lehtmäe.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.24, 16:14
Advendikalender: kuidas sai lastele loodud kingikogumikust kõigile mõeldud hitt-toode
Advendikalendrid olid eelmisel sajandil peamiselt lastele turustatud viletsavõitu šokolaadiga kommikarbid, mille aknaid avati igal jõulueelsel päeval, lootuses leida kartongi tagant midagi erilist. Ehk oled tähele pannud, et advendikalendrite valik on poelettidel aga igal aastal järjest mitmekesisemaks muutunud. Oma minikingikogumikega on tulnud turule nii mänguasjatootjad, sokikaupmehed, küünlavalmistajad kui ka ilubrändid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele