14 oktoober 2015

UURING: E-riigi elanikud armastavad ka e-kaubandust

IDEA Grupi uuringute juht Mauri Sööt  Foto: Raul Mee

Hiljuti Äripäeva teemaveebi kaubandus.ee tellitud uuringust selgus, et eestimaalastele meeldib veebipoodides ostelda. 84% uuringuile vastanuist on viimase aasta jooksul Eesti või välismaa veebisaitidelt kaupu ostnud.

Kui võrrelda kaupade ostmist Eesti ja välismaa veebikeskkondadest, siis ligi kolmveerand vastanuist on aasta jooksul teinud sisseoste Eesti ning 55% välismaa veebipoodides. Samas, sagedasi ostjaid on välismaiste keskkondade puhul rohkem – iga kuu sooritab seal sisseoste 10% vastanuist, mida on kolme protsendipunkti võrra enam, kui Eesti veebikeskkondade puhul. „Kuna välismaistel veebipoodidel on rohkem just regulaarseid ostjaid, siis võib oletada, et kes sealsete võimaluste kasulikkuse avastab, selle võivad siinsed sama tooterühma kaupmehed oma kundedest maha lahutada,“ kommenteeris Idea Grupi uuringute juht Mauri Sööt.

Kuigi Eesti veebipoodidest ostjaid on rohkem, siis välismaistel veebipoodidel on rohkemregulaarseid kundesid.

50-69 aastane veebikasutaja ostab riideid sagedamini veebist kui tavapoest.

55% eestimaalastest plaanivad osta mõned jõulukinkidest välismaa veebipoest.

Omniva juhatuse liikme Ansi Arumeele sõnul siseneb sel aastal erinevate teenuspakkujate vahendusel Eestisse üle 4,5 miljoni saadetise välisriikidest ning see maht kasvab umbes 15% aastas. „Hinnanguliselt on välismaalt Eestisse e-kaubanduse vahendusel ostetavate kaupade maht üle 130 miljoni euro ning võib ennustada, et just välismaalt ostetava kauba väärtus kasvab kiiremini kui maht,“ ütles Arumeel. 

Ka ostjate profiilid on erinevad. Välismaistes veebikeskkondades sooritavad oste teistest sagedamini näiteks nooremad inimesed, mehed, venekeelsed inimesed ning suurte linnade elanikud (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, v.a. Tallinn). Eesti veebikauplustest ostavad keskmisest sagedamini eestlased ja väikelinnades elavad inimesed. Väikeste lastega perede seas on rohkem neid, kes  ostavad sageli just välismaistest e-kauplustest.

Eesti veebipoode usaldatakse rohkem

Uuringust selgus, et Eesti veebipoode usaldatakse tunduvalt rohkem kui välismaised. Usaldust hindas 10-pallisel skaalal vähemalt hindega 8 Eesti internetipoodide puhul 54% ning välismaiste veebikaupluste puhul 31% uuringule vastanuist. Mauri Sööt selgitas, et keskmisest sagedamini ei usalda välismaiseid veebipoode üle 50-aastased inimesed, need, kes elavad üksi või on väiksema sissetulekuga.

Baltika e-kaubanduse juht Kairi Laht rääkis, et nagu igas konkurentsiolukorras tuleb ka veebis tuua välja oma toote eelised konkurendi ees ja kindlasti ei õnnestu alati piiriüleselt konkureerida hinnaga. „Üheks oluliseks konkurentsieeliseks on kohaliku tarbija jaoks pakutav emakeelne ostukeskkond ja klienditeenindus. Meie andmorefashion.com on praegu kuues keeles (eesti, vene, inglise, läti, leedu ja soome), klienditeenindust pakume eesti, vene, inglise ja soome keeles,” ütles Laht. Ta lisas, et samuti tasub tarbijal alati veenduda, et e-kaubandusega tegelev ettevõte täidab seadusest tulenevaid kohustusi, mis vastaval tegutsemisalal kehtivad. “Eesti kaupmehed saavad kindlasti konkureerida just usaldusväärsuse pakkumisega.”

Tavapood pole troonilt tõugatud

Kui inimestelt küsiti, kuidas nad enamasti omale riideid, aksessuaare ning jalatseid ostavad, selgus, et 37% tutvub toodetega ning sooritab ostu tavapoes ning 31% teevad kõik need toimingud internetis. Lisaks on 10% selliseid, kes tutvuvad esmalt toodetega internetis ning sooritavad seejärel ostu tavapoes. 12% talitab vastupidi ? nemad tutvuvad esmalt toodetega tavapoes ning sooritavad seejärel ostu internetis.

Tavapoes tutvuvad toodetega ning sooritavad ka ostu teistest sagedamini nooremad. Samas, uuringus osalenud internetikasutajad vanuserühmas 50-69 aastat ostavad rõivaid internetist sagedamini kui tavapoest ning seejuures ostlevad nad veebis sagedamini kui nooremad vanuserühmad. Sööt kommenteeris, et see võib tunduda kummalisena, kuid sellise tulemuse taga on mitu põhjust. „Rõivapoodide turundus lähtub enamasti noorte moest, mis tõenäoliselt peegeldub ka kaupluste klientuuris. Samuti võib eeldada, et kui inimene on teismelisena veel kasvueas, siis on tavapoe prooviruumi roll riiete suuruste sobivuse kontrollimisel olulisem.“ Sööt lisas, et 50-69 aastaste vastajate tulemusi tõstavad ilmselt kataloogikaubandusega tekkinud ostuharjumused ning ühtlasi tuleb arvestada, et küsitluses osalesid vaid veebikasutajad.

Enim ostetakse rõivaid, Aliexpress populaarseim

Uuringust selgus, et kõige enam on välismaistest veebikeskkondadest aasta jooksul sisseoste teinud inimeste seas neid, kes on sealt kas riideid, aksessuaare või jalatseid tellinud.

Mida ostetakse veebist? | Create bar charts

Baltika rõivabrändide Monton, Mosaic, Bastion, Ivo Nikkolo ja Baltman e-müügi keskkonnas andmorefaschion.com moodustab eksport või piiriülene kaubandus väljaspool Eestit ligi poole müügist (selle aasta 9 kuuga osakaal 44%). Meie peamisteks sihtturgudeks on Läti, Leedu ning Venemaa. Lisaks nendele riikidele näeme suuremat potentsiaali lähiaastatel veel Soomes, Saksamaal ja Rootsis. Piiriülese turgude müügi kasv e-kanalis on sel aastal olnud rohkem kui neljakordne võrreldes eelmise aastaga.

Ei piisa ainult sellest, et poe uksed lahti teha ja jääda kliente ootama. Tuleb jätkuvalt investeerida ja arendada nii müügikeskkonda kui ka leida õiged turundusvõimalused sihtkliendini jõudmiseks. Seetõttu näeme, et e-kaubanduses on võimalus kasvada. Eesti turg oma 1,3 miljoni elanikuga on suhteliselt piiratud turg.

Kõige enam on Eestis ostjaid sellistel e-kaubanduse hiidudel nagu AliExpress (49% välismaistest veebikeskkondadest sisseoste teinuist), eBay (48%) ja SportsDirect (43%). „Aliexpress on keskmisest populaarsem pigem venekeelse elanikkonna seas. Ebay’st ostjad on sagedamini noored. SportsDirectist tellijate seas on sagedamini väikeste lastega peresid,“ ütles Sööt ja lisas, et nimetatud kolm ostukanalit on keskmisest populaarsemad just suuremates Eesti linnades (v.a. Tallinn) ning nende seas, kes vähemalt kord kuus välismaistest veebikeskkondadest sisseoste on teinud.

Sportland International Groupi juhatuse liige Are Altraja sõnul on SportsDirect eestlaste seas menukas, kuna sport on Eestis populaarne. „Eesti turul ei ole olnud siiani füüsilistes kauplustes soodsate hindadega pakkumisi,“ ütles Altraja põhjenduseks, mis veebist eelistavad tellida just väikeste lastega pered ning suurlinnade elanikud.

17% neist, kes välismaistes veebikeskkondades aasta jooksul sisseoste on teinud, kulutas vähemalt 500 eurot ning pea iga viies ostja vähemalt 200 eurot. Suurimateks kulutajateks on need, kes ostlevad välismaistes e-kauplustes sagedamini ning  elavad suurtes linnades (v.a. Tallinn).

Eeliseks on hind ja valik. Puuduseks, et ei saa toodet näha või proovida.

Välismaistest veebikauplustest ostetakse enamasti pragmaatilistel põhjustel. Näiteks üks Tallinna naine vanuses 16-29 põhjendas välismaiste veebikeskkondade kasutamist selliselt: „Ei pea kuskil käima ja midagi otsima/sobitama + Eestis kohapeal valik on kas väike või üldse puudulik (rinnahoidjate suurused).“ Üks 30-49 aastane Tallinna mees kirjutas: „Toodete valik on väga suur ja odavad hinnad. Näiteks interneti kaabel 10 meetrit 5 eurot + tasuta saatmine. Eestis maksaks see vähemalt 25 eurot, kui mitte rohkem.

 

Omniva on e-kaubanduse edendaja Baltikumis ning meie soov on tuua kaubandus tarbijatele lähemale ja seda nii kohalike kaupmeeste puhul kui ka globaalsete võimaluste näol. Me peamine soov on teha e-kaubanduse kasutamine mugavaks ja turvaliseks. Paljud tarbijad soovivad osta välismaalt näiteks Hiinast. Kuna Hiina asub Eestis füüsiliselt kaugel, siis on siin veel palju parendamisruumi.

Kui suudame pakkuda tarbijatele rohkem mugavusi ja suuremat kindlustunnet, siis hakkavad tarbijad kindlasti veel rohkem e-kaubandust usaldama ja kasutama. Näiteks laiendame regulaarselt oma pakiautomaatide võrgustikku, et olla tarbijatele lähemal. Nüüd oleme avanud võrgu ka Hiina saadetistele ja seda just tarbijate soovile vastu tulles.

E-kaubandus on globaalne äri, mis ühelt poolt loob piiritud võimalused, kuid samas ka tingib kasvava konkurentsi. Eesti kaupmeestel tasuks kindlasti kaaluda ka oma rahvusvahelistumise strateegia loomist. Meil on mõned head näited, kus Eesti ettevõte on leidnud oma toote või niši, kus saab olla edukas ka globaalselt. Kindlasti tasuks kaupmeestel hoida end kursis e-kaubanduse trendidega mujal maailmas. Tegu on alles väljaarenemisel oleva müügikanaliga ning uusi võimalusi tekib juurde. Ka Omniva püüab leida lahendusi, et muuta Eesti kaupmeeste jaoks välismaal oma kauba pakkumine lihtsamaks.

Peamisteks ostupõhjusteks ongi soodne hind ning see, et huvipakkuvad tooted on Eestis kallimad (nii arvas 75% neist, kes on aasta jooksul välismaistest veebikeskkondadest ostnud). „Hinnaargumenti mainisid sagedamini sellised ostjad, kes tutvuvad toodetega poes, ent ostavad internetist, samuti näiteks spordi- ja hobitarvete ostjad ning need, kes ostavad välismaistest veebipoodidest sagedamini,“ kommenteeris Sööt ja lisas, et sagedase veebist ostja silmad on tõenäoliselt hinnavahe osas rohkem lahti. Teisel kohal on suurem kaupade valik internetikaupluses või kuna Eestis pole toodet saada (38%). 10% mainisid põhjustena ka kiirust, mugavust või lihtsust.Inimestele, kes pole aasta jooksul välismaistest veebikeskkondadest midagi ostnud, on peamiseks barjääriks see, et toodet ei saa oma silmaga näha (39%). Samuti ei ole nad kindlad, kas saavad toote kätte (33%). Lisaks häirivad neid krediitkaardi ja maksetega seotud kõhklused ning ebamugavused ja ebaselgus võimalike garantiiküsimuste puhul (mõlemad 31%).

Välismaiste veebikaupluste tänased kasutad ei osta sealt täna suuremas mahus, kuna esiteks ei saa toodet oma silmaga näha või proovida (40% juhtudest) ning kuna kaupa tuleb liiga kaua oodata (29%). Tehnoloogiatoodete ostjate puhul on peamiseks tõrkeks ooteaeg ning riiete ostjate puhul see, et ei saa tooteid näha ja proovida.

Pooled jõulukingid veebi teel välismaalt

Uuringust selgus, et sel aastal plaanib 92% eestimaalastest jõulukinke osta. Sealjuures, 55% vastanuist plaanib osta vähemalt mõne jõulukingi välismaistest veebikauplustest. Üle 10% oma kulutusest jõulukinkidele teeb välismaa e-kauplustes 38% ning üle poole oma jõulukinkide rahast viib välismaa internetikauplusesse 12% eestimaalastest.

Äripäeva teemaveeb kaubandus.ee tellis Idea Groupilt uuringu, et välja selgitada, kui paljud eestimaalased ostavad välismaisest internetipoodidest kaupu. Uurisime, mida ja miks ostetakse ning kui palju raha kulutatakse. Samuti tahtsime teada, miks ei osteta Eesti e-kauplustest.

Veebiuuring viidi läbi käesoleva aasta augustis ja septembris ning selles osales 519 Eesti elanikku vanuses 16-69 aastat. Uuringus osalenud inimesed jagati elukoha põhjal nelja kategooriasse nalüüsis jagati elukoht nelja kategooriasse: Tallinn, suurlinnad (Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve), muu linn või alev, maa-asula.

Jaga lugu:
Seotud lood
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700