Jaeketid kasutavad eri tüüpi transpordikaste, mis tähendab tootjate jaoks lisakulu. Mõistlikum oleks minna üle ühtsele süsteemile.
- Saarioinen kasutab enda kauba tarnimiseks plastikkaste Foto: Eiko Kink
Hoolimata sellest, kas lähiaastatel õnnestub minna üle ühisele kastimajandusele või mitte, on tulevik taaskasutatava plastiku päralt, mistõttu vajavad tööstused lähema viie aasta jooksul suuri investeeringuid, et vahetada välja papp-pakendi süsteemile üles ehitatud masinapark, kirjutab 3. novembri Äripäev logistika rubriigis.
Lihatööstuse OÜ A-Vorst müügijuhi Linda Päi sõnul kasutab nende ettevõte praegu plastkaste –15 kilogrammi toodangut mahutavaid kaste on lihatoodete tarnimisel kasutatud juba 20 aastat.
Need on kastid, mida kasutab ka Rakvere Lihakombinaat. "On aga juba teada, et mõned ketid, esialgu küll ainult Maxima, nõuavad toodete tarnimist uutes Bepco kastides," märkis Päi. Ta lisas, et Rimil on samuti omad väikesed kastid, mis on antud tootjale rendile.
Selline kastide kasutamine tähendab tootja jaoks lisakulu - iga uus kast nõuab raha. "Bepco kastid peame võtma rendile," märkis Päi.
Mamma kaubamärgi all valmistoite tootva OÜ Saarioinen Eesti tegevjuhi Aivo Varemi sõnul kasutavad nemad korduvkasutatavat taarat. "Plastikut on võimalik kasutada mitmekordselt. Nii on kulutõhusam," tõdes Varem. "Mis puudutab tulevikku, siis jaekaubanduses võiks minu arvates olla ühtne taara," lisas ta. Praegu on see ketiti erinev, mis on Varemi sõnul tootjatele lisakuluks. "Rendisüsteemile üleminek oleks mõistlik," märkis ta, lisades, et Põhjamaades, näiteks Soomes, see süsteem toimib.
Loe Äripäeva logistika rubriigist, et miks ei ole Valio Eesti nõus valima monopoolset teenusepakkujat kastiturul ning mida arvavad ühtsest kastisüsteemist Kalev, HKScan. Mis arvamusel on Bepco juhatuse liige Margus Ärm.
Autor: Ketlin Rauk, Äripäeva kaasautor
Seotud lood
Prisma on arvukate eestimaalaste seas tuntud kui kauplustekett, kust saab ühe külastuse käigus soovi korral lisaks õhtusöögile ka näiteks jalgratta, kohvimasina ja kvaliteetkirjandust öökapile. Kuid rahvusvahelise kaubandusettevõtte enam kui 700 töötajaga Eesti meeskond teeb igapäevaselt pingutusi ka selleks, et lisaks poekülastajatele saaks kergemalt hingata ka planeet Maa.