Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinki laevadele jõuab kaup 25% soodsamalt
Ujuvad laod ja Maardu uus logistikakeskus võimaldavad Tallinkil varustada oma laevu ja hotelle kaubaga veerandi võrra väiksemate kuludega.
Tänu kesklao rajamisele on Tallinki tarneahel efektiivsem ja turvalisem. Lisaks pakuvad tsentraliseeritud varud tänu suurele mahule tarnijatega läbi rääkides paremat positsiooni, kirjutab 10. mai Äripäev logistika rubriigis.
Laevafirma kaupluste tarne on tavapärasest keerukam – kauplused pole ühe koha peal, vaid liiguvad mööda merd, mistõttu varustusaeg on lühem ja infovahetus peab olema kiirem, rääkis Tallink Duty Free logistika- ja tarneahelajuht Allar Lauring laoseisu konverentsil.
Peamised tooted, mida laeval müüakse, on alkohol, tubakatooted, parfümeeria ja tööstuskaubad – riideesemed ja aksessuaarid. Kaubavalik pärineb Lauringu sõnul 19. sajandist. "Kui laevad läksid pikaks ajaks merele, siis see tähendas, et aega tuli kuidagi sisustada, ja selles oli abiks alkohol. Teiseks oli vaja laeval hoolitseda hügieeni eest, mis selgitab parfümeeria osa. Ehk et ei haiseks ja oleks lõbus,“ märkis Lauring.
Varem toimus Tallinki laevade varustamine erinevates sadamates – Helsingis, Turus, Stockholmis, Tallinnas –, kus asusid kaubapunktid. Lauringu sõnul oli hajutatud varudel mitmeid puudusi. "Varud paiknesid detsentraliseeritult, mistõttu tooted olid dubleeritud. See lõi olukorra, mis ei toetanud tarneahela põhitõe – konsolideerida põhiveod, vältides paralleelvedusid – rakendamist,“ rääkis Lauring.
Tema sõnul tekkis olukordi, kus ühte ja sama toodet laaditi mõnes Euroopa punktis kahte autosse, millest üks sõitis ühele poole ja teine teisele poole, mis oli ebamõistlik vedude planeerimine. "Lisaks on detsentraliseeritud varud ebamõistlik kulu selles mõttes, et paneb ettevõtte tarnijaga läbi rääkides, keerulisse olukorda – kui sul pole suurt potti, kuhu ostad, vaid palju väikeseid, ei saa sa olla hinnaläbirääkimistel tugeval positsioonil,“ rääkis Lauring.
Kolm aastat tagasi alustati projektiga, et leida võimalusi varude tsentraliseerimiseks, luues nii suurema ostumahu ja saades süsteemist parem ülevaate. Selleks muudetid laevade varustamise viisi – laevad hakkasid üksteist ise varustama. "Kõik laevad lülitati jaotuslogistika võrgustikku. Laevad liinil Tallinn–Stockholm varustavad laevu liinidel Turu–Stockholm ja Riia–Stockholm. Laev, mis liigub liinil Tallinn–Helsingi, varustab alust, mis sõidab kursil Helsingi–Stockholm," kirjeldas Lauring.
Selleks, et laevad saaksid üksteist varustada, renditi treilerid. Kuna osa kaupade, näiteks šokolaadi puhul on tegu temperatuuri hoidmise nõudega, pakub treiler, mis annab infot temperatuuri kohta, selleks boonusena võimaluse. Lisaks näitab süsteem, kui keegi on sadamas treileri uksi avanud. Näha on ka koorma kaal, mis on lastimisel oluline. "Käsitleme treilerit nagu ladu, mille välja vahetame – võtame tühja ja anname vastu täis treileri,“ rääkis Lauring.
Loe Äripäevast pikemalt, kuidas tarneahela muutumisega tuli ehitada keskladu.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Kindlasti pakume huvi hiinlastele ja ameeriklastele”
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
