24. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tervise Arengu Instituut viis läbi testoslemist, kus nad soovisid aru saada, kui paljudelt noortelt alkoholi ostes dokumenti küsitakse. Testisostu viis läbi 12 noort vanuses 18-19 aastat. 258 ostu sooritati üle Eesti igas maakonnas. Alkoholi ei ostetud välja. Testostu sooritati suurtest, keskmistest ja väikestest kauplustest ning tanklast.

Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Triin Sokk rääkis, et noored alustavad alkoholi ostmist just lahjast alkoholist ning seetõttu testostu käigus proovisid noored 60% kordadest osta lahjat alkoholi ning 40% kordadest kanget alkoholi.

Testostu tulemusena selgus, et 44,5% juhtudel küsiti noorte käest dokumenti. „Võrreldes eelmise korraga on see hea tulemus, sest 2014. aastal küsiti dokumenti vaid 26% juhtudest,“ ütles Sokk. Lisades, et eelmine kord oli teenindajate poolt suur vastupanu, sest nad ei tahtnud küsida ja neil tekkis küsimus, et kas see on õigustatud. „Väga tähtis on teenindajatele selgeks teha, miks noortelt inimestelt dokumenti küsitakse,“ ütles ta.

„Testostus näeme seda, et dokumenti küsitakse rohkem siis, kui noor soovib osta kanget alkoholi. Kuid siinkohal tuleb märkida, et alkohol on alkohol, ei ole tähtis mida ostetakse ning samuti tuleb lahja alkoholi ostusoovi korral küsida kliendi dokumenti.“

Kõige vähem küsitakse dokumenti Lääne-Eestis ning väikestes poodides ja tanklates. „Need on kitsaskohad, millega tuleb tegeleda,“ ütles Sokk. Lisades, et noored teavad ise väga hästi, kust nad saavad alkoholi osta ning millised on populaarsed kohad. Soku sõnul on noorte lemmik lahja alkohol ning nad teavad, et selle puhul küsitakse nende käest harvem dokumenti.

Isiku välimus

Aeglane reaktsioon

Häiritud kõne

Aja, isiku ja koha tajumise häired

Teadvuse seisund

Mäluhäired

Koordinatsioonihäired

Käitumishäired

„Eesti alkoholi kultuur soodustab purju joomist ehk suurte alkoholi koguste tarbimist“ ütles Sokk ja lisas, et kui inimene joob ennast purju, siis võib temaga ka õnnetus juhtuda. Sokk rääkis, et see on ka üks põhjus, miks ei peaks müüma alkoholi joobeseisundile viitavate tunnustega isikutele.

Soku sõnul on teenindajad väga head inimeste tundjad ning tunnevad juba kaugelt ära, milline inimene on purjus.

Kui 2014. aastal tegi Tervise Arengu Instituut piloot korras 40 testostu kolmes kohalikus omavalitsuse kaupluses siis tookord keelduti alkoholi joobeseisundile vastavate tunnustega inimesele müümast vaid üks kord.

2016. aasta testostlemine on veel pooleli ning lõplikud tulemused ei ole selged, kuid hetkel saab Triin Sokk öelda, et nad on teinud 123 ostu ning saanud juba 31 EI vastust. „See on töövõit ning progress paremuse poole on toimunud.“

Tervise Arengu Instituut näeb, et kaupluste turvameestel on päris suur roll ning nad on teenindajatele suureks toeks „Me näeme ka teiste külastajate reaktsioone, et kuidas nad suhtuvad halvakspanevalt sellele, kui kaupluses soovib joobes inimene alkoholi osta.“ Sokk lisas, et nad näevad, et ka teenindajate teadmised ja oskused on paranenud ning nad oskavad kliendile armsalt ja toredalt ära öelda.

„Me näeme, et kui teenindajal on tugi olemas, siis nendes olukordades müüakse väiksema tõenäosusega alkoholitunnustega inimesele alkoholi.“