Ümbrikupalga tekitatud maksukahju oli mullu 109 miljonit eurot

Salaalkoholi teadlikult ostjate ja tarbijate osakaal on kerges languses, aastaga on on teadlikult salaalkoholi ostnud elanike osakaal langenud 3 protsendilt 4 protsendile. ”Peamiselt osteti illegaalset alkoholi odavama hinna tõttu, sest madalama hinnaklassi viinaga võrreldes oli salaviin viiendiku võrra odavam, kuid samas on kasvanud ka usaldusväärsus salaalkoholi müüjate vastu, mida saab seostada Lätist toodud alkoholi ostmisega tuttavate käest,“ rääkis Josing.

Salasigarettide arv turul on jäänud samaks, kuid üldise suitsetamise vähenemise tõttu on nende osakaal turu kogu mahtu arvestades kasvanud. Salasigarette oli 2016. aastal teadlikult ostnud 16% suitsetajatest, aasta varem oli neid 11%. ”Välismaalt ostis teiste kaudu 2016. aastal sigarette 5% suitsetajatest ja nende osakaal suurenes teist aastat. Kui seni oli sigarette hangitud kõige sagedamini Venemaalt, siis möödunud aastal käidi neid enim ostmas Lätist,“ selgitas Josing.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on majandusele kõige suuremaks kahjutekitajaks jätkuvalt ümbrikupalga maksmine. ”Uuringu järgi on ümbrikupalkade maksmisest tingitud kahju küll vähenenud pea 50 miljonit eurot 109 miljoni euroni, kuid negatiivne mõju töötajate sotsiaalsetele garantiidele, ettevõtjate võrdsetele konkurentsitingimustele ning avalike teenuste kättesaadavusele on vaatamata sellele märkimisväärne,” ütles Leis.

”Salasigarettide salaturu osakaal on tarbimise üldise languse tõttu pisut kasvanud ja alkoholi salaturg püsinud samal tasemel ning mõlema aktsiisikauba maksukahjud püsivad eelmiste aastatega sarnasel tasemel,” rääkis Leis. ”Piirikaubanduse tõttu alkoholilt saamata jäävaks maksukahjuks on selle aasta viie kuuga 4,5-6 miljonit eurot, mis vastab ka eelarveprognoosis oodatule. Samas oleme arvestanud, et enne pühi on oodata n-ö piiripoodide külastuste kasvu, mistõttu hoiame sealsel olukorral silma peal. Seni on olnud piirmäära ületavaid koguseid aga väga vähe,” lisas Leis.