Autor: Kaubandus.ee • 25. juuni 2019

„Tervise Arengu Instituudi korraldatud testostud näitavad, et Eestis küsib noorelt alkoholi soovida ostjalt dokumenti umbes 45% müüjatest,“ sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats. „Oleme püüdnud aastaid alkoholitarbimise kultuuri muuta: tänu sellele palub juba 60% meie müüjatest noortelt alkoholiostjatelt dokumenti näha. Oleme teinud suuri pingutusi, et nii kliendid kui ka teenindajad mõistaksid vastutust, mis kaasneb nii alkoholi müügi kui ka ostmisega. Meie uued teenindajad läbivad kõik alkoholimüügiteemalise koolituse ning nad peavad olema teadlikud Eesti vabariigis kehtivatest seadustest. Näiteks ei teata sageli seda, et Eestis ei tohi müüa alkoholi juba purjus inimesele.“

Bats selgitas, et nende eesmärk on muuta müüjate suhtumist. „Müüja võiks püüda ennast samastada alkoholiostja lähedasega – kas talle meeldiks see, kui tema enda laps või lapsed saaksid poest alkoholi lihtsalt kätte? On ju alkohol väga kergesti sõltuvust tekitav ning noored inimesed sõltuvusele kergesti alluvad. Ka mõjutab alkohol laste vaimset arengut.“

PPA juhtivkorrakaitseametnik Nurmely Mitrahovitši sõnul näitab politsei statistika, et alaealiste poolt toime pandud alkoholiseaduse rikkumiste registreerimine tõuseb suvekuudel, mil on koolivaheaeg ja toimuvad suurüritused. „Täiskasvanute kohus on teha kõik selleks, et laps ei satuks alkoholi tõttu hädaohtu ja iga täiskasvanu saab anda oma panuse, et alaealised ei puutuks alkoholiga kokku. Täisealise vastutus ja kohustus on mitte hankida alaealisele sõbrale alkoholi. Müüja saab veenduda, et ta ei müü alkoholi alla 18-aastasele. Kui ta kahtleb, et ostja on joobetunnustega või alaealine, kel pole dokumenti, siis tuleb keelduda müümisest – see pole kuritegu. Küll aga on keelatud vastupidine tegevus,“ sõnas Mitrahovitš.