Autor: Kaubandus.ee • 7. august 2019

Kaubad olid 2018. aasta juuliga võrreldes 2,0% ja teenused 2,2% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes langenud 1,1% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 3,0%.

2018. aasta juuliga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim toit ja mittealkohoolsed joogid, mis andsid kogutõusust ligi poole. Sellest omakorda poole andis 24% kallinenud köögivili. Võrreldes eelmise aasta juuliga olid alkohoolsed joogid 5,7% odavamad, bensiin 1,7% ja diislikütus 0,2% odavam. Toidukaupadest on sama ajaga enim kallinenud kartul (94%), värske köögivili (20%) ja riis (11%) ning odavnenud kanged piiritusjoogid (10%).

Juuniga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim rõivaste ja jalatsite laialdased hooaja soodusmüügid. Rohkem mõjutasid indeksi muutust veel toit ja mittealkohoolsed joogid: värske köögivili odavnes 11,7%, kuid puuvili ja kartul kallinesid vastavalt 3,5% ja 20,1%. Alkohoolsed joogid olid 3% odavamad.

Hindade tõus aeglustus

Liis Elmik, Swedbanki vanemökonomist

Tarbijahindade tõus aeglustus juulis oodatult, 2,1 protsendini. Inflatsioon pidurdus eelkõige alkoholi odavnemise tõttu. Alkohoolsed joogid odavnesid kuuga kolme protsendi võrra. Õlu, siidri ja viina aktsiisimaksud alanesid veerandi võrra. Varude ja tugeva nõudluse tõttu oli alkoholi lõpphinna langus väiksem, kui maksumuudatus seda võimaldanuks.

Kõige suurema panuse andis hinnatõusu toit. Toiduainete hindu kergitasid köögiviljad, mis kallinesid eelmise aasta põuase suve tõttu. Kuna selleaastane saagikus on oluliselt parem, peaks toiduainete hinnatõus tänavuse saagi valmimisel pidurduma.

Kolmandiku hinnatõusust andsid meelelahutuse ja vaba ajaga seotud teenused. Seda tingis ühelt poolt tugev nõudlus ja teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv.

Lisaks alkoholile odavnesid side- ja transporditeenused. Mootorikütuste hinda mõjutas eelmisest aastast odavam nafta. Selle põhjuseks on maailmamajanduse kohale kerkinud murepilved.

Aasta kokkuvõttes peaks hinnatõus Eestis ulatuma 2,4 protsendini. Hinnatõus aeglustub eelmise aasta 3,4 protsendiga võrreldes tänu energia hinnatõusu pidurdumisele ja alkoholi aktsiisimaksude alandamisele. Kuna palgakasv on endiselt kiire, peaks keskmise töötaja elatustase ehk hinnatõusuga korrigeeritud keskmine netopalk tõusma sel aastal u. nelja protsendi võrra.