Kaubanduse Aastakongressil arutleti teemal paindlikkus töösuhetes nii tööandja kui töövõtja kontekstis. Kas need pole omavahel mitte konfliktsed soovid? Kas riigi poolt määratud maksustamissüsteem jääb moodsale töötamisele jalgu?
Kai Realo
  • Kai Realo
  • Foto: Raul Mee
Circle K Eesti peadirektor Kai Realo sõnas, et survet põhjustavad meie turul töövõtjad, mitte tööandjad. Kui vanasti tuli tööl käia raudkindlalt, kellast kellani ja iga päev, siis Realo sõnul inimesed ei defineeri tööd enam sellisena, nagu aastaid tagasi. Ta nentis, et kaubanduses paratamatult peab olema töökohal. “Kujutage ette, et hommikul raadios öeldakse, et täna avanevad Circle K Mustamäe, Lasnamäe ja Peetri jaam, ülejäänud jaamad on täna suletud,” tõi ta näite, miks ei saa kaubanduse valdkonnas teenindajad kodus töötada.
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich tõstatas küsimuse, mis asi üldse on paindlikkus. Ta selgitas, et eri inimeste jaoks tähendab see erinevaid asju – tööaja, töökoha või hoopis millegi muu paindlikkus. “Kui tahame rääkida suuremast paindlikkusest, peame rääkima täpsemalt, mis see paindlikkus on. Ja need lahendused saavad olla mõnes sektoris, mitte kogu tööturgu puudutavad,” sõnas ta.
Sten Andreas Ehrlich
  • Sten Andreas Ehrlich
  • Foto: Raul Mee
“Tänane tööotsija ootab pigem ideosünkraatilisi töösuhteid – et tööandja temalt küsiks, mis sind õnnelikuks teeb,” kirjeldas tööõnne ekspert Tiina Saar-Veelma tänapäeva töövõtjaid. Ta nõustus, et teatud töökohtadel on töötaja kohalolek vajalik, kuid tõi välja, et pikk ja lühike nädal peaks olema eilne päev, kuna inimesed on selle suhtes tõrksad. Saar-Veelma soovitas vaadelda juhtimist kui teenust, et pakkuda inimestele seda, mida nad päriselt ootavad. “Juhtimisega on tihti nii, et me ülevalt alla tahame head, aga inimesed alt vaatavad, mis asi see veel on,” ütles Saar-Veelma.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele