Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaade kaubandusele väljastpoolt sektorit
Kaubanduse Aastakongressil vaatasid kaubanduse valdkonda kõrvalseisja pilguga Margus Rink, Kristjan Hiiemaa, Hans H. Luik ja Indrek Kasela.
Vaade kaubandusele väljastpoolt sektorit – kuidas asi paistab ja millist nõu annaksid?
COOP Panga juhatuse esimees Margus Rink sõnas, et kaubandussektor areneb hetkel hästi kiiresti, pidevalt tuleb uusi tooteid, kanaleid ja formaate. Ta tõi näiteks e-poed ja e-teenindused ostuprotsessis ning pakiautomaadid ja toidukapid kauba kättetoimetamise faasis. „Huvitav see, et kaubanduse sektoris on küll uusi tulijaid, aga keegi eriti ära läinud ei ole. Keegi avab ööpäevaringselt poode, aga keegi ei lühenda. Väljastpoolt tundub, et keegi ei julge negatiivset sammu astuda, ei riski sellega, et teeks lahtiolekuaja tunni võrra varasemaks või paneks mõni päev üldse kinni,“ tõi Rink välja kaubandussektori omapärad.
Erply tegevjuht ja asutaja Kristjan Hiiemaa ütles, et kaubandusettevõtted peavad uute tehnoloogiliste võimalustega pidevalt kursis olema (nt mobiilimaksed, skännerid jms) ning julgustas mobiilsete abiliste kasutamist. “Tasub investeerida tehnoloogiasse, see teeb elu lihtsamaks,” ütles Hiiemaa, ja lisas, et see muudab klienditeeninduse ka töötaja jaoks ägedamaks. Hiiemaa sõnul toob kliendi poodi transactional marketing ja kampaaniad - näiteks peale ostu lisamüük, kliendi rahulolu, sünnipäeva kampaania, pole ammu külastanud, voucherid ja kupongid, toote saadavuse ja hinna muudatused.
“Kõikide äri on tabanud suur disruption, aga tuleb võtta positiivne hoiak trend is your friend,” sõnas Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik. Tema sõnul on kindel, et paberist otsepost kaob ühel hetkel postkastidest ära, aga millal see juhtub, on küsimuste küsimus. Reklaamist ja kampaaniatest rääkides sõnas Luik, et ehkki näiteks Facebooki reklaamid annavad kaupmeestele klikke ja liiklust, siis arvamusliidriks saadakse ikkagi klassikalises meedias. Viimast pidas Luik oluliseks seetõttu, et Eesti kaupmehi teatakse personaalselt.
PRFoodsi juht Indrek Kasela ütles, et kuigi infohulk kaubanduses on meeletult suur, kasutatakse data't vähe. “Mis kõige olulisem, selle info jagamine, mitte kinni hoidmine, on täna konkurentsieelis. Kui kauplustekett saadab mulle infot, mis turul hakkab toimuma, siis selle info pealt saame neile toota tooteid, mida nad saavad siis edukalt müüa,” lisas Kasela. "Otsuseid tuleks teha data pealt, mitte emotsiooni pealt. Peame kaubanduses jälgima, mis on püsitrend, mille järgi joonduda. Ei saa ainult Instagrami järgi hakata kaubandust juhtima. Just data analüüs on see, mis aitab arukaid otsuseid teha."
Üks probleem on kaupluste pikad lahtiolekuajad ja sellest tingitud tööjõukulud. Kuidas seda probleemi lahendada?
Hiiemaa arvas, et kaupmehed peaks tulema inimestele appi nii-öelda koduse laovaru planeerimisel, näiteks saates meeldetuletusi, mida pole ammu ostnud ja mida võiks juurde osta.
Rink leidis, et tegemist on teatud mõttes mugavusega. “Ei tea, miks keegi pole julgust kokku võtnud. Inimesed harjuksid sellega ära, aga keegi ei julge seda sammu teha, kardetakse, et kliendid lähevad konkurendi juurde,” ütles ta.
Amazoni, Alibaba ja muude välismaa hiiglaste mõju. Kuidas eesti kaupmehed end nende mõjude eest kaitsta saaksid?
“Saate võita usalduse sõja, aga kontinentidevahelist hinnasõda te ei võida. Tulge välja, olge arvamusliidrid,” soovitas Luik kaupmeestel rohkem pildis olla ja arvamust avaldada ning seeläbi inimesteni jõuda.
Kasela lisas, et väiksus ei ole ilmtingimata halb asi ja annab ka konkurentsieelise, sest suured platvormid ei viitsi eestikeelset sisu luua. Veel juhtis ta tähelepanu, et füüsilised pinnad muutuvad tulevikus üha enam kogemuskohtadeks, showroom’ideks ja logistikakeskusteks, keskkonnateema töötab samuti eestlaste kasuks.
Hetkel kuum
Hiiemaa ütles, et Eesti klient hindab kauba kättesaadavust ja mugavust ning pidas suurte rahvusvaheliste ettevõtetega võisteldes esimeseks sammuks oma e-poe või m-poe loomist.
Paar praktilist nõuannet kaupmeestele, et oma väljakutsetega paremini toime tulla?
Margus Rink: “Kõigis asjades ei saa tugev olla. Otsige oma nurka, ei ole mõtet teha täpselt sama asja, mida teised.”
Hans H. Luik: “Eesti kaubandus on väga personaalne. Ärge olge introverdid, rääkige oma rõõmudest ja eriti ebaõnnestumistest, see teeb inimestele suurt nalja ja avab teid inimestena. Rääkige mida plaanite järgmisena.”
Kristjan Hiiemaa: “Kauplus on ajaveetmise koht. Kunagi leiti poest uusi kaupu, täna leitakse neid netist, seega tuleks tekitada see uudsuse moment, et inimene tahaks poodi minna. Data abil saab tööprotsesse parandada, paremini sihtida, paremini müüa.”
Indrek Kasela: “Kui te data't teistega ei jaga, siis ei saa ka paremat tulemust.”
Enimloetud
1
3
6
Euroopa Liidu kaubandusdefitsiit Hiinaga on 1 miljard eurot päevas ja see kasvab pidevalt
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
