Autor: Nele Peil • 7. jaanuar 2020

Majanduskasvu ei suutnud analüütikud möödunud paaril aastal täpselt ennustada. Seega ei tasu kriisi või kasvu või paigaltammumist ennustada ka selleks aastaks. Aga kui midagi ennustama peaks, tõdeks, et tugeva sisetarbimise toel peaks viimase kvartali tubli kasv 4-6% ringis jätkuma ka algaval aastal.

Samal ajal tiheneb ka konkurents. Depo, IKEA, Deichmann, Lidl, KFC, Burger King, Motocenter ja teised uued tulijad pakuvad senistele olijatele tugevamat konkurentsi. Jaekaubanduses maismaal plaanib laieneda ka Tallink. Samamoodi soovivad kasvada, tegevust efektiivistada ning uusi mugavusteenuseid pakkuda olemasolevad kaubandusettevõtted. Niikaua, kui kasv jätkub, peetakse vastu ka tihenevas konkurentsiolukorras. Muidugi on ka lahkujaid. Möödunud aastast jätame hüvasti Mööblimaja, PIER’i, Handymanni ja SaloCenteriga.

Positiivsetest uudistest tasub välja tuua Läti piirikaubanduse oluline vähenemine. Alkoholimüük piiril on sügise edenedes kahanenud ja siseriiklik taastuma asunud. See protsess ei ole kiire, sest tarbimisharjumuste tagasipööramine on keeruline. Aga juba paistab silma Soome tarbija tagasitulek ning sellega kaasnev mõju ka muude kaupade ja teenuste ostule. Ka Läti plaanib alkoholiaktsiisi tõstmist, mis on abiks Eesti kaupmeestele.

Muredest on endiselt suurim tööjõupuudus. Vaadates ühiskondlike debattide suunda, tundub, et sellele teemale ei tule veel niipea lahendust ega leevendust. Keelenõudeid teenindajatele leevendada ei ole riigil plaanis. Samuti on laualt maas võõrtööjõu kvootide lõdvendamine. Kuigi ettevõtted püüavad automatiseerida kõike, mis võimalik, annab ilmselt veel aastaid tooni tööjõu nimel konkureerimine. Rõõm on näha, et mainekate ettevõtete ja ihaldusväärsete tööandjate top-ides on esindatud mitmed Kaupmeeste Liidu liikmed. Nagu klientidegi puhul, on kordades odavam olemasolevaid töötajaid hoida kui uusi värvata ja maine on siin tähtis. Töötajate jaoks on positiivne konkurentsiga kaasnev palgatõus. Negatiivne on töötajate ülekoormus, vajadus pidevalt asendada puuduolevat kolleegi ja õpetada välja vahetuvat kaadrit. Ka töölepingute paindumatus piirab nii töötajat kui ka tööandjat ega võimalda laialt pakkuda osaajaga töökohti ning tööampse kõikjal, kus see oleks otstarbekas.

Keskkonna hoidmisel kaupmeestel endil aina suurem roll

Üheks oluliseks märksõnaks alanud aastal on kindlasti keskkond. Suvel peaksid jõustuma jäätme- ja pakendiseaduse muudatused, mida on võrreldes tänasega palju. Näiteks muudetakse pakendiaruande auditeerimisega seotud kohustust, suurendatakse pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarve ning muudetakse probleemtoodetega seonduvaid reegleid. Eelnõusse on kirjutatud ka pakendimaterjali märgistuse nõue jäätmekäitleja tarbeks ning kolmandate riikide e-kaupmeestele kohustus määrata endale Eestis volitatud esindaja. Millised nõuded lõpuks seaduseks saavad, selgub kevadel.

Kaupmehed on teadvustanud, et keskkonnateemadel on neil lahenduste pakkumisel ja ökoloogilise jalajälje vähendamisel oma roll. Ettevõtted ise teevad olulisi investeeringuid näiteks külmutusseadmetesse, logistika efektiivistamisse, toiduraiskamise vähendamisse, keskkonnasõbralikumatesse puhastusainetesse ja pakenditesse, tarbijate ja töötajate keskkonnateadlikkuse tõstmisse ja palju muudki.

Kaupmeeste Liit annab sektorile juba peagi oma soovitused, kuidas keskkonnasõbralikumalt tegutseda. Muuhulgas puudutame soovitustes turule paisatava pakendi vähendamist ja taaskasutatavuse soodustamist. Usume, et eneseregulatsiooniga suudame päris palju ära teha ja panustame seega sellel ja tuleval aastal teadlikkuse tõstmisse keskkonnateemadel kaupmeeste seas.

Tarbijakaitse saab volitusi juurde

Ka tarbijaõiguste raames on toimunud või toimumas mitmeid Eesti kaupmehi mõjutavaid muudatusi. Euroopa tasandil arutatakse tarbijatele kollektiivsete kaebuste andmise õigust. Kui see protsess lõpule jõuab, saab Eesti tarbijaid vaidlustes mõne tootja või kaupmehega esindada mittetulundusühing. Seda nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.

Siseriiklikult on tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) uuendanud pretensioonide esitamise juhendit. Selles märgitakse, et tarbijal on õigus ostu tõendada laiemalt kui ostutšekiga – näiteks sobib ka pangaväljavõte. Samuti hakkab toote parandamisel parandatud osale uuesti kehtima kaheaastane pretensioonide esitamise õigus.

Jaanuari keskpaigas jõustuvad veel tarbijakaitse seaduse muudatused, mis annavad TTJA-le suhtluses kaupmeestega täiendavaid volitusi. TTJA-l on edaspidi näiteks õigus teha kontrolloste (sh vajadusel variisikuna), et tuvastada tarbijate geograafilist diskrimineerimist ja kontrollida müügijärgsete õiguste järgimist (nt taganemisõigused). Vajadusel on ametil ka õigus takistada juurdepääs veebiliidesele, kui rikkumise lõpetamine muul moel ei ole võimalik. Sama seadusemuudatusega muutub jaanuari keskpaigast lihtsamaks tarbijavaidluste komisjoni menetlus. Edaspidi on seal lubatud vaidlust lahendada üheliikmelises komisjonis ja kaebaja nõusolekul kirjalikus menetluses ilma istungita.

Kokkuvõttes – pole vaja klaaskuuli, et ennustada väljakutseid täis ja põnevat aastat. Kui majandusel läheb jätkuvalt hästi, on võimalik targa tegutsemise korral nii võita kui ka ise ühiskonnale vastutustundikuma tegutsemisega tagasi anda.