Autor: Helen Külaots • 5. märts 2021

Mõnes poes kasutab iseteeninduskassasid juba 80% ostjatest

Kui iseteeninduskassad 10 aastat tagasi tulid, pidi inimesi nullist õpetama, miks ja kuidas neid kasutada. Huvi oli esialgu leige. Nüüd on tavakassade hulk iseteeninduse kõrval kokku kuivanud.

Selveri iseteeninduspuldid
Autor: Raul Mee

Rääkisime Selveri kui skänneritega iseostlemise süsteemi “maaletoojaga”, kumb on parem – puldiga või puldita variant? Kuhu üldse on seal võimalik edasi areneda? Ja kuivõrd mõjutab iseseisev poes tegutsemine vargusi. Vestluses osalesid Selveri arendusdirektor Agi Metsandi, äriarvestuse juht Kristjan Anderson ja müügiprotsesside juht Marju Mikli.

Kuidas olete selleni jõudnud, et mõnes Selveris on iseteeninduskassade kasutusprotsent 80?

Otsus iseostlemise süsteemi kasuks tuli tänu selle uudsusele ning mugavusele ehk klient saab valida endale sobiva viisi, kuidas sisseoste teha. Nüüdseks on selge, iseteeninduskassad on tulnud, et jääda – ilma nendeta ei saa. Covidi ajal on nende kasutamine ainult hoogu juurde saanud, et vältida inimkontakti ning mõnes poes on tõesti kasutusprotsent ligi 80. Tavakassade hulk väheneb iga aastaga.

Kui me 2011. aastal esimesed skänneritega iseostlemise süsteemid lansseerisime, olime me Baltikumi turul esimesed ja pidime hakkama teadlikke kliente kasvatama.

Jälgisime, et puldiseinad oleks nähtava koha peal, töötajad jagasid kasutuskogemust oma tutvusringkondades ning 2014. aastal täiendasime süsteemi nii, et maksealade juurest sai samuti pulti võtta, mitte ainult sinna ära panna – see omakorda suurendas puldi kasutamist, sest siis proovisid seda ka need, kes kassade juurde jõudes nägid, et seal on pikk järjekord. Nüüd on kõikides poodides selline lahendus.

Alguses pidi puldi kasutamiseks tegema infoletis avalduse – nüüd piisab vaid puldiseinas aktsepteerimistingimuste nõusolekust. Kui selle muudatuse ära tegime, andis see kasvule suure tõuke. Iseteeninduskassad on olemas kõikides Selverites ja juba neljas Selver ABC kaupluses.

Mitmel konkurendil on ilma puldita iseteeninduskassad. Miks on teil just puldiga variant?

Eks igal inimesel on omad eelistused, aga meie kliendid on rahul, et saavad riiulite juures tooted ära skaneerida ja kohe kotti panna. See on suur edumaa: hoiab kokku aega ning iseteeninduskassade juurde ei teki järjekordi. Ja mida suurem on ostukott, seda ilmselgemaks ajasääst muutub.

Võrreldes konkurentidega peab SelveEkspressi süsteemiga oluliselt vähem tooteid ühest kohast teise asetama: näiteks õrnemad puu- ja köögiviljad jäävad ilusamaks. Pult võimaldab kuvada informatsiooni toodete ja kampaaniate kohta. Teenust saavad kasutada ka lapsed.

Samuti on paljude jaoks oluline, et nad näevad puldi pealt ostlemise ajal ostukorvi väärtust ja saavad seega paremini oma eelarve üle järge pidada.

Vahepeal toimus pultide uuendus, nüüd on peamiselt kasutusel käepidemega puldid. Miks need välja vahetati?

Uutel pultidel on suur puutetundlik hea resolutsiooniga ekraan. Sellest ajast, mil puldikassad kasutusele võtsime, on tehnoloogia palju muutunud. Meil oli valida ka pult, millel käepide puudus, kuid see ei tundunud toidupoe jaoks hea lahendus olevat. Praeguse lahendusega mahub ühte kätte nii ostukott kui varrega pult.

Milline võiks olla iseteeninduskassade tulevik?

Näeme juba praegu, et see seljatab kassapidaja, kuid ei kaota teda täiesti ära. Teenindajaga kassad jäävad siiski eksisteerima, aga iseteenindus võidab. Mida rohkem inimesi kasutavad SelveEkpressi pulte, seda mitmekesisemaks muutub töötajate päev, sest väheneb vajadus teha tööd kassas. Seega aitavad SelveEkspressi puldid ka rutiini murda.

Kindlasti liigub ostlemine rohkem mobiili, kuid sellel võivad olla omad miinused: telefon saab poes olles tühjaks, kõne ajal ei saa skannida jne. Puldisüsteem on sel juhul turvalisem.

Lisaks on töös uuemad lahendused, kus kaubad on triipkoodi asemel märgistatud väikese elektroonilise kiibiga ning minnes ostualasse, skaneerib süsteem ostukorvi ühekorraga ära, isegi kui kaubad on juba kotis – see muudaks maksmise 14 korda kiiremaks, aitaks kaupmehel säästa ruumide ja tööjõu arvelt, suurendaks külastajate arvu ja vähendaks varguste kaudu tekkinud kahjusid.

Muidugi nõuab see lahendus investeeringuid nii kaupmeeste kui tootjate poolelt – pakendamises, logistikas, laos, väljapanekul. Tehnoloogilisi uuendusi on aga vaja, et lahendada toidukaupade ostmisel tekkiv peamine pudelikael – kassas kaupade skaneerimisega kaasnev ajakulu.

Ilmselt kombineeritakse aina enam e-poe ja füüsilise kaupluse võimalusi. Juba praegu saab kodus külmkapist oma tooted telefoniga ära skannida, need ilmuvad seejärel e-poe ostukorvi. Kogu suund on mugavuse ja kiiruse poole.

Kuivõrd on iseteeninduskassade tulekul muutunud varguste arv?

Me eeldame, et suurem osa klientidest on ausad – me ei saaks oma äri ajada kui arvaks vastupidist. Puldiga ostes inimene ju identifitseerib end meie jaoks, vargal oleks lihtsam jääda anonüümseks. Muidugi on tehnoloogia ja süsteemi arenedes paranenud ka meie võimekus seda paremini turvata. Ja seda teavad ka meie kliendid, et teenuse kvaliteedi tagamiseks teeme pistelisi kontrolle. Probleemsete kasutusjuhtude arv jääb alla 0,1% ostudest – see näitab lihtsalt seda, et ühiskonnas on igal pool vargusi ja nii ka poodides.

Jaga lugu
Kaubandus.ee toetajad:
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700
Kristina Madisson-LahtKaubandus.ee ajakirjanikTel: 55 656 354