Autor: Kati Torim • 5. november 2021

Tundub, et kingituste tegemine pole ammu enam vabatahtlik ja ausalt öeldes väljendavad kingisaajad ka rohkem nördimust, kui tõelist õnne.

Kõik me oleme 26. detsembril firma logoga tasse, odavaid lõhnaküünlaid ja kolleegi kingitud kummalise päritoluga brändit eelmise aasta sarnase saagi kõrvale baarikappi surunud. Kappi kinni lüües sajatame jõuluaega ja lubame, et järgmisel aastal oleme halvemad lapsed, sest varsti pole seda sodi enam kusagile panna.

Tänases maailmas on raske kingitusega täppi panna, sest ootus, et kinkija peaks ära tabama, mida me tegelikult tahame, keerab kogu kingituste tegemisele korraliku stressimõõdiku peale. Kerge on kingituse väärtuse üle nuriseda, raske päriselt tänulik olla, et meid on meeles peetud. Liiga palju vaadatakse kingitud hobuse suhu, liiga vähe mõistetakse tegu seal taga.

Palju loen, kuidas kutsutakse üles kingituste tegemisest loobuma ja tarbimisühiskonnale vastu astuma. Mina seda ei teeks – mulle meeldib kingitusi saada, eriti meeldib mulle aga neid teha. Kohe räägin, miks.

Kingituste tegemine suurendab kehas heaoluhormoone

Nimelt on kinkimisel ajule ja kehale huvitav mõju. Hoolimata positiivsetest tunnetest, mis kingituse tegemisel esile kerkivad, ei tea te tõenäoliselt teaduslikumal tasandil, mis täpselt toimub. Selle taga on päris teadus. On kolm heaoluhormooni, mida kingituste tegemine suurendab.

Oksütotsiin muudab teid soojaks ja uduseks. See paneb inimest tundma end teistega lähedasemana, mistõttu nimetatakse seda mõnikord ka kaisushormooniks. Serotoniin on õnnelik kemikaal, mis levib kogu kehas. See aitab kaasa üldisele õnne- ja heaolutundele. Dopamiin on veel üks hea enesetunde kemikaal ajus. See suhtleb aju tasu- ja naudingukeskustega. See võib mõjutada ka mälu, liikumist ja keskendumist. Neil kõigil kolmel on imeline toime aitamaks võidelda kortisooli ehk stressihormooni vastu.

Kui kehas tõusevad need hormoonid, tunnevad kinkijad eufooriat ja heaolu ehk lõikavad otsest kasu kõigist kolmest kehas leiduvast kemikaalist korraga. Isegi, kui kingitud ese on justkui kasutu, siis sellest teost sündiv õnnetunne on nakkav.

Pole midagi parata – kui saame, tahame ka ise anda. Miks? Kui tunnete end õnnelikuna, soovite neid tundeid laiendada ja panna seda tundma ka teie ümber olevad inimesed. Kingituste tegemise juures on suurepärane ka see, et see inspireerib kingisaajaid ka kingitusi tegema.

Nüüd, kui tead, et kingituste tegemine võib suurendada ka sinu enda heaoluhormoone, siis tuleks sellega kohe alustada, et vältida hiljem seda sama vana lõksu, et peab vanaemale jälle tanklast kaasa haaratud Maiuspala pralineed ja kreemist Vana-Tallinnat viima.

Leidke sel aastal aega, et üksteist üllatada, endale ja teistele heaoluhormoone jagadades. Jõulud on ilus aeg ja kingitused aitavad väärtustada, tunnustada ja tähele panna.

Seda pole kunagi liiga palju!

PANE TÄHELE

3 teadlikku viisi, kuidas kingituse tegemisele läheneda

Ära häbene küsida. Lähedaste puhul soovitan asjale teadlikult läheneda. Ära häbene uurida, mida tal tegelikult vaja on. Meie arutame peres kõva häälega, mis mõtted on tekkinud ja stressi asemel saame kogeda heaoluhormoone, et saime üksteisele päriselt kinkida midagi, millest ka kasu on.

Alati ei pea üksinda otsustama. Kolleegide ja koostööpartnerite puhul kuulan enne jõule hea meelega telefonimüüjate pakkumisi, loen ajakirju ja ootan postkasti kingisoovitusi – vahvate kingituste võimalused aina suurenevad ajas. Olen väga suur jõuluaja uudiskirjade fänn.

Viimase minuti stress trumpab üle heaoluhormoonid. Soovitan läheneda asjale teadlikult ja alustada kingituste valimist koheselt, kulutada sellele kasvõi 10 minutit päevas – vaadata üle, milliseid vahvaid vastutustundlikke tegijaid on juurde tekkinud, kes ja mida pakub. Ei tohi unustada, et viimase hetke tormamisega kogetud stressihormoon trumpab heaoluhormoonid üle. Nii ei saa heaoluhormoone tunda ei kingi saaja ega tegija.