Tarbijad suhtuvad lojaalsusprogrammidesse üha kriitilisemalt

Coopi poolt juunis turule toodud mobiilirakendus jõudis kahe kuuga üle 100 000 eestlase taskusse ning seda on kasutatud rohkem kui poole miljoni tehingu tegemisel nii kliendikaardi registreerimiseks, kaupluses kaupade registreerimiseks kui ka ostude eest automaatselt maksmiseks.

Partnerkaardi arendusjuht Rene Paatsi sõnul kasutavad üle 200 tuhande kliendi ehk umbes 30% kõikidest kasutajatest plastist kliendikaardi asemel digitaalset Partnerkaardi äppi.

Tänavu kaardistatud lojaalsusprogrammide uuringust selgub, et Eesti inimeste jaoks on boonusraha kogumine üks kõige olulisem püsikliendiprogrammide hüve. Eriti oluline on see noorte inimeste jaoks. Olulisuselt teine hüve on vaid kliendikaardiga kehtivad eripakkumised. Kokku kaardistati uuringus 16 erisugust hüve, mida lojaalsusprogrammid Eesti turul pakuvad.

Uuringufirma NielsenIQ suur jaekaubanduse uuring ja tulemuste raport nii Eesti, Läti kui ka Leedu turu kohta näitab hüpermarketite formaadi pidevat langust. Samas on näha poodide omamärgitoodete kasvu.

Kujutage ette supermarketit aastal 2030. Riiulid ja ostukärud on endiselt alles, nagu ka toit, esmatarbekaubad, ekraanid ja iseteeninduskassad. Suur muutus toimub hoopis taustal: AI prognoosib, süsteem tellib, elektrooniline hinnasilt muudab hinda, kaamera kontrollib riiulit, süsteem annab töötajale ülesande, AI jälgib checkout’i, lojaalsussüsteem personaliseerib pakkumise ning juhataja näeb ainult kõrvalekaldeid.