Statistikaameti andmetel kasvas kaupade eksport märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8% ja import 6%. Jooksevhindades eksporditi kaupu rohkem kui 1,8 miljardi ja imporditi ligi 2,1 miljardi euro eest. Eesti päritolu kaupu eksporditi märtsis rohkem kui aasta varem.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • kuidas mõjutas väärismetallide reekspordi kasv Eesti kaubavahetust märtsis;
  • millistel turgudel kasvas Eesti päritoluga elektriseadmete eksport kõige enam;
  • mis põhjustas märkimisväärse languse optika-, mõõte- ja täppisinstrumentide ekspordis.
Enim eksporditi märtsis elektriseadmeid.
  • Enim eksporditi märtsis elektriseadmeid.
  • Foto: Liis Treimann
Kaubavahetuse puudujääk oli märtsis 234 miljonit eurot, mis on 34 miljoni euro võrra vähem kui eelmise aasta samas kuus.

Seotud lood

Uudised
  • 23.04.26, 11:20
Kaerajoogiäri Yook läheb börsilt lisaraha küsima. “Kaheksale joogi kaubamärgile lisandus äsja Yookgurt jogurt”
Suuromanik Armin Karu ja tegevjuht Katre Kõvask viivad kaerajoogiäri Yook võlakirjad Tallinna börsile, et kaasatava rahaga laiendada tegevust üle ilma.
Saated
  • 15.04.26, 12:14
Potisepa sõnul räsib Lähis-Ida sõda meie toidutootjaid. „Tehakse juba kriisikoosolekuid“
Toidutootjad kannavad Lähis-Ida sõja tõttu kahjusid ja teevad kriisikoosolekuid, rääkis Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp saates “Tööstusuudised eetris“.
Uudised
  • 28.04.26, 13:50
Väliskaubandusega tegelevatest Eesti firmadest on 83% kodumaise kapitali kontrolli all
Kuigi väliskaubandusega tegelevate ettevõtete seas on ülekaalus mikroettevõtted, annavad ekspordis suurima rahalise panuse keskmise suurusega ettevõtted.
Uudised
  • 08.07.26, 11:00
Ettevõtlusliidud valitsusele: Nutri-Score'i kasutuselevõtt Eestis ei ole teaduspõhiselt tõendatud
Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele