Autor: Marika Merilai • 13. august 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mõne töösturi hinnangul solkivat säärased poolanonüümsed odavtooted turgu ja võimaldavat kvaliteediga mängida. Sellega ei saa nõustuda. Liiatigi olukorras, kus omamärgitoodete tegemist ekspordiks Soome jaeketile peetakse samade arvajate seas vastupidiselt töövõiduks. Ilmselt on säärase silmakirjalikkuse juured lihtsalt teadmatuses. Võib-olla on omamärgitoodete tegemine selgemini välja toonud ka vaegkohti ja tootmisprotsessi parandamisvajadusi tööstuses endas, mis on kahtlemata tundlik teema ja sunnib süüdlasi mujalt otsima. Loomulikult seavad jaeketid omamärgitoodete puhul tööstustele ette karmid tingimused, teisalt jälle pakub kaupluseketi nime all tootmine tööstustele täiendavaid võimalusi. Nagu kaubanduses, on konkurents tihe ka toidutööstuste vahel. kõikidele kaupadele, mida müüakse jaemüüja kaubamärgi all. Olgu selleks jaemüüja nimi või jaemüüja poolt spetsiaalselt omatoodete kaubavalikule antud nimi. Omatooted on olnud turul juba peaaegu terve sajandi. Kuigi osa jaemüügikette on asunud müüma praktiliselt üksnes omatooteid, müüb enamik ühel ajal nii omatooteid kui ka teiste kaubamärkide tooteid.

Omamärgitooted on koondnimetus

Aastaid tagasi peeti omatooteid odavate toodete sünonüümiks. Viimase 20 aastaga on omatooted aga oluliselt edasi arenenud, kasvatades turuosa kõigis jaemüügisektoreis. Omatoodete turule toomise strateegiad on väga erinevad. Enamikus riikides jääb omatoodete turuosa 20 ja 30% vahele. Eriti populaarsed on need Šveitsis ja Ühendkuningriigis, turuosa ületab 40%. Skaala teises otsas on aga Itaalia, Poola ja Kreeka, kus omatoodete turuosa jääb kõigest 10 ja15% vahele. Eestis on see 8%, Lätis ja Leedus veelgi vähem.

Omatoodete üle on käimas elav, kuid väär­arusaamadest kantud poliitiline debatt nii Euroopas kui ka Eestis. Nii otsis Euroopa Komisjoni tellitud uuring muu hulgas vastust küsimusele, kas omatooted kahjustavad toiduainetööstuse valdkonnas tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) eksistentsi ja turuvõimalusi. Uuringu põhjal võib väita, et toiduaine- ja joogitööstuse elujõulisus ja kasumlikkus ei ole omatoodete osutatava konkurentsi tõttu vähenenud. Omatooted aitavad tagada VKEdele juurdepääsu suurtele riiklikele või rahvusvahelistele turgudele ning võimaldavad neil pikaajaliselt kasvada ja uusi töökohti luua. Omatooted suurendavad konkurentsi nii jaemüüjate kui ka tootjate vahel moel, mis on tarbijale kasulik. Seni ei ole leitud tõestust, et omatoodete leviku kasv konkurentsi piiraks. Ilmnes, et omatooted toovad ainulaadsed kohalikku ja piirkondlikku päritolu tooted suuremale turule. Ehk sama jaeketi teiste riikides asuvatesse kauplustesse. Omatooted kajastavad uut laadi suhet töötlejate, jaemüüjate ja tarbijate vahel. Nende abiga on sageli ka keskmise suurusega ettevõtjatel võimalus suurtele turgudele tungida.

Eesti tööstused saaks näiteks siinmail esindatud jaekettide abil sisenemisvõimaluse Poola turule, rääkimata teistest Balti riikidest. Tuntud kaubamärkidega võrreldes on omatoodete turustuskulud väiksemad, mistõttu on ka tarbijahinnad reeglina madalamad. See on tõhustanud osa tehaste tööd, kus tänu omatoodetele kasutatakse tootmisliinide jõudlust nüüd maksimaalselt ära.

Omatoodete kvaliteet sarnaneb samade kaubagruppide turuliidrite kvaliteediga. Saksamaal on Aldi odavketis müüdav šokolaad või vahuvein võitnud kvaliteeditestides nimekaid konkurente ning ega Eestis pole olukord teine – omatoode ei tule kusagilt nurgataguselt tootmisliinilt, vaid enamasti on silt pudelil või pakil teine, aga sisu on kliendile harjumuspäraselt hea.

Omatootega kaasnevat soodsamat hinda saab poekett pakkuda juba mainitud põhjusel – turunduskulusid pole ning tänu suurtele mahtudele saab neid odavamalt sisse osta. Euroopa tarbijaist 3/4 leiab, et omatooted on tuntud kaubamärkidele alternatiiviks. Omatooted moodustavad ühe osa jaemüüjate järgitavast strateegiast, mille eesmärk on suurendada kaubavalikut ja pakkuda soodsamaid tooteid. Omatoodete abiga saavad jaemüüjad kasvatada ka oma kaubamärgi väärtust aktsiaturul ning muuta oma hinnad konkurentsivõimelisemaks. Säärase ajamärgiga tuleb kohaneda ka tööstustel ning seda saab teha win-win-põhimõttel. Alati pole vaja tootmisliine sulgeda ja töötajaid koondada.

Marika Merilai, kaupmeeste liidu tegevjuht