Ka nädalane tööots laos või paaripäevane tööots kohvikus nõudepesijana. Värbajana hindan väga kogemust teenindajana, sest see annab hea kooli, et saada hakkama keerulistes olukordades ja keeruliste isiksustega.
Selliseid tööotsi teinud inimesed on andnud positiivset tagasisidet: „võimalus töötada Eesti suurima lao meeskonnas oli väga kasulik“; „lahe kogemus näha restorani köögipoolt ja teada, kuidas töötab nõudepesija tänapäeval“; „väga äge oli panna end paariks päevaks teenindaja rolli, hindan nüüdsest seda rasket tööd tegevaid inimesi palju kõrgemalt“. Muide, nõudepesijana töötas paaril päeval TTÜ ehituseriala 3. kursuse tudeng, laos oli abiks IT magistriõppe tudeng ja teenindustööd tegi lapsepuhkusel olev keskastmejuht.
Kui aga küsida, kui kaua nad sooviksid sedasama tööd teha, siis enamik neist on valmis uuesti mõnes projektis osalema kui aeg sobib, aga mitte keegi ei näe end tegemas seda tööd täiskoormusega ja pikaajaliselt.
Töö muutub järjest projektipõhisemaks
Hiljuti esines Helsingis peetud HRTechTank üritusel ettekandega HR guru ja futurist Kevin Wheeler, kes jagas uuringu tulemusi, mis näitavad selgelt, et töö muutub inimeste jaoks järjest projektipõhiseks. Ettevõtted, kes tahavad edukad olla, peavad oma tööprotsessid ehitama ümber nii, et on võimalik kaasata tööjõudu paindlikult ja lühiajaliselt. See tähendab, et sisseelamisaeg peab olema võimalikult lühike ning vajalik on ka muutus värbajate mõtteviisis ja ootustes.
Lausa lust on vaadata, kuidas osa ettevõtteid kohandab enda tööd vastavalt töötajate vajadustele ja muutub seeläbi iga päevaga oma konkurentidest edukamaks. Ja teisalt neil ettevõtetel, kellel sisseelamise ja koolituse periood ka kõige lihtsamas töölõigus neli nädalat, jääbki tihtipeale töö tegemata. Sest viieks kuuks pakkijat leida on raske, aga paariks nädalaks väga lihtne.