Kutsun kõiki kaubandussektori inimesi, nii tegevjuhte, logistikuid, keskkonnaspetsialiste kui ka valdkonna entusiaste meid selles ajurünnakus aitama. Kes saab, võtke Kaupmeeste Liiduga ühendust ja tulge 10. oktoobril meie ajurünnakule kohale. Kes ei saa, kirjutage mulle (
[email protected]) oktoobrikuu jooksul ja saatke oma ideid sellest, kuidas vähendada pakendit ja raiskamist. Ma luban, et annan Kaupmeeste Liidu poolt parima, et head mõtted saaksid meie poolt tugevalt toetatud tavaks.
1. Ärge pakkuge klientidele tasuta kilekotte. Meie liikmete kogemus näitab, et ka väiksese tasu küsimine vähendab kilekottide tarbimist umbes poole võrra.
2. Klientidele tuleb selgitada, et tasuline kilekott ei ole mitte kaupmehe ahnus, vaid keskkonnahoid. Tehke teema selgeks oma töötajatele. Kaubanduses töötab 24 000 müüjat. See on suur töö ja lai mõju.
3. Kui te müüte kilekotte, valige nad sellise kujuga, et nad sobiksid mugavalt ka prügikotiks. Prügikotid lähevad Eestis põletusse ning on juba kahekordselt kasutatuna säästlikumad kui üks kord kasutatav paberkott.
4. Töökohtadel ja kauplustes asendage isiklikud üldprügi kastid kesksete sorteeritava prügi kastidega. Kaubanduses töötab iga kümnes eestimaalane. Tööl teadvustatud ja harjutatud praktika jõuab paljudega ka koju.
5. Toidujäätmete vähendamiseks on riiklikult töös projektid hankida Toidupangale külmutamisseadmed ja vajaliku varustusega autod jahutatud toidu transpordiks. Võtke Toidupangaga ühendust ja annetage see, mida ka allahinnatult ei õnnestu enne “parim enne” möödumist müüa.
6. Kaaluge, kas otsepostitus turunduskanalina on mõistlik ja vajalik – see on suur hulk paberit.
7. 2021. aastast ei ole lubatud ühekordsete plastist toidunõude müük. Otsige alternatiive salatikarpideks, joogitopsideks, söögiriistadeks ja kõrteks.
8. Analüüsige tagastuste keskkonnamõju, kui kampaaniajärgselt veetakse tooteid edasi-tagasi
9. Julgustage oma tarnijaid otsima keskkonnasõbralikumaid alternatiive kaubaveos, näiteks ühekordse kasti asemel võiksid nad kasutada korduvkasutatavat.
10. Vaadake üle, kui suur osa rühmapakendist jõuab tegelikult tarbijani või riiulini. Arutage selle rühmapakendi vähendamise võimalusi oma tarnijatega.
Loodan, et paari kuu pärast on meil kaubandussektorile pakkuda juba pikka ja sisukat loetelu parimatest praktikatest ja soovitustest. Eestlased ei ole raiskamist armastav rahvas. Kui igaüks oma asutuses mingit keskkonnasõbralikku algatust eest veab, muutub palju. Selleks ei pea visiitkaardil olema kirjas “tegevjuht”, aga muidugi oleks abiks seegi. Soovin kõigile keskkonnasõbralikku kaubandust ja koostööd!