Autor: Nele Peil • 7. oktoober 2019

Kuidas päästa kaubanduses töötades keskkonda?

Kui suurel määral on kaubandussektor süüdi keskkonna-probleemides? Milline on kaubanduse roll ülepakendamises ja jäätmetekke pidevas suurenemises, mida me Eestis näeme? Mida teha, et negatiivset keskkonnamõju leevendada?
Nele Peil

Kaupmeeste Liit on viimased kaks aastat olnud tihedas dialoogis keskkonnaministeeriumiga. Teemaks jäätmetekke vähendamine, ümbertöötluse suurendamine ja pakendiettevõtjate vastutuse piirid elanike olmejäätmest pakendi väljasõelumisel. Me oleme olnud vastu keskkonnaministeeriumi ettepanekule kehtestada pakendiettevõtjatele kohustus maksta kinni pakendijäätmete kohtkogumist iga kortermaja, suvila ja ettevõtte juurest üle Eesti. See ettepanek ei ole saanud seaduseks. Samal ajal on meile selgeks saanud, et nii nagu senini, me enam edasi ei saa. Eestis tekkis 2017. aastal Eurostati andmetel üle 230 000 tonni pakendijäätmeid, see on ühe elaniku kohta rohkem kui kõigis meie lähiriikides. Sellest 36% on omanikuta pakend, mille turule laskmist ei ole deklareeritud. E-kaubandusest tuleb sellest väike osa, enamik on siinsete ettevõtete aladeklareeritud või deklareerimata pakend.

Mida see tähendab kaupmehele või tööstusettevõttele, kes oma kohustused täitnud on? Seda, et ta maksab kinni ka selle kolmandiku pakendi kokkukorje ja ümbertöötluse, mida paiskab turule tema ebaaus konkurent. Selles valguses on selge, et ausate pakendiettevõtjate koormuse täiendav tõstmine on turgu moonutav ja ebaaus. Aga probleem on olemas. Pakendit tuleb iga aastaga juurde, samas kliima ja keskkond kärisevad õmblustest. Paljud meie kliendid ja töötajad tahaksid näha teistsugust ja keskkonnasõbralikumat pilti. Mida siis teha?

Kaupmeeste Liit on otsustanud anda turule soovitusi, mida kaupmehed lähtuvalt oma võimalustest saaksid enda ettevõttes ellu viia. Tuleme 10. oktoobril kokku kõigi keskkonnast hoolivate kaupmeestega ja teeme ajurünnaku, mida teha, et vähendada täna turule toodavat veopakendit, rühmapakendit ja müügipakendit. Mida teha, et need pakendid, mida peab kasutama, oleksid võimalikult keskkonnasäästlikud. Mida teevad ettevõtted täna? Mida nad on näinud või kuulnud tehtavat kaugemal? Tulemused arutame Kaupmeeste Liidus laiemalt läbi ja anname välja keskkonnasäästu hea tavana.

Kutsun kõiki kaubandussektori inimesi, nii tegevjuhte, logistikuid, keskkonnaspetsialiste kui ka valdkonna entusiaste meid selles ajurünnakus aitama. Kes saab, võtke Kaupmeeste Liiduga ühendust ja tulge 10. oktoobril meie ajurünnakule kohale. Kes ei saa, kirjutage mulle ([email protected]) oktoobrikuu jooksul ja saatke oma ideid sellest, kuidas vähendada pakendit ja raiskamist. Ma luban, et annan Kaupmeeste Liidu poolt parima, et head mõtted saaksid meie poolt tugevalt toetatud tavaks.

1. Ärge pakkuge klientidele tasuta kilekotte. Meie liikmete kogemus näitab, et ka väiksese tasu küsimine vähendab kilekottide tarbimist umbes poole võrra.

2. Klientidele tuleb selgitada, et tasuline kilekott ei ole mitte kaupmehe ahnus, vaid keskkonnahoid. Tehke teema selgeks oma töötajatele. Kaubanduses töötab 24 000 müüjat. See on suur töö ja lai mõju.

3. Kui te müüte kilekotte, valige nad sellise kujuga, et nad sobiksid mugavalt ka prügikotiks. Prügikotid lähevad Eestis põletusse ning on juba kahekordselt kasutatuna säästlikumad kui üks kord kasutatav paberkott.

4. Töökohtadel ja kauplustes asendage isiklikud üldprügi kastid kesksete sorteeritava prügi kastidega. Kaubanduses töötab iga kümnes eestimaalane. Tööl teadvustatud ja harjutatud praktika jõuab paljudega ka koju.

5. Toidujäätmete vähendamiseks on riiklikult töös projektid hankida Toidupangale külmutamisseadmed ja vajaliku varustusega autod jahutatud toidu transpordiks. Võtke Toidupangaga ühendust ja annetage see, mida ka allahinnatult ei õnnestu enne “parim enne” möödumist müüa.

6. Kaaluge, kas otsepostitus turunduskanalina on mõistlik ja vajalik – see on suur hulk paberit.

7. 2021. aastast ei ole lubatud ühekordsete plastist toidunõude müük. Otsige alternatiive salatikarpideks, joogitopsideks, söögiriistadeks ja kõrteks.

8. Analüüsige tagastuste keskkonnamõju, kui kampaaniajärgselt veetakse tooteid edasi-tagasi

9. Julgustage oma tarnijaid otsima keskkonnasõbralikumaid alternatiive kaubaveos, näiteks ühekordse kasti asemel võiksid nad kasutada korduvkasutatavat.

10. Vaadake üle, kui suur osa rühmapakendist jõuab tegelikult tarbijani või riiulini. Arutage selle rühmapakendi vähendamise võimalusi oma tarnijatega.

Loodan, et paari kuu pärast on meil kaubandussektorile pakkuda juba pikka ja sisukat loetelu parimatest praktikatest ja soovitustest. Eestlased ei ole raiskamist armastav rahvas. Kui igaüks oma asutuses mingit keskkonnasõbralikku algatust eest veab, muutub palju. Selleks ei pea visiitkaardil olema kirjas “tegevjuht”, aga muidugi oleks abiks seegi. Soovin kõigile keskkonnasõbralikku kaubandust ja koostööd!

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757